Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (varasem tõlge Rahvussotsialistlik Saksa Töölispartei; saksa keeles: Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei, lühendNSDAP) oli partei, mis tuli Saksamaal demokraatlike valimiste tulemusena võimule 1933. aastal. NSDAP asutati 24. veebruaril1920.[1] Alates 28. juulist1921 oli partei esimees Adolf Hitler.[2] NSDAP oli valitsev poliitiline jõud, mille ideoloogia alusel ehitati pärast Weimari vabariigi langemist NSDAP liidri Adolf Hitleri juhtimisel üles totalitaarne riik, niinimetatud Kolmas Reich (1933–1945).
14. juulil1933. aastal võeti Saksamaal vastu seadus, mis keelas riigis kõikide teiste parteide tegevuse peale NSDAP.
1932. aasta lõpus oli Natsionaalsotsialistlikul Saksa Töölisparteil 850 000 liiget[3],1939. aastal aga kuulus Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse 5,3 miljonit ja 1945. aastal 8,5 miljonit inimest[4].
Pärast Teise maailmasõja lõppu kuulutati Nürnbergi tribunali otsusega NSDAP koos SD ja SS-iga kuritegelikuks organisatsiooniks ning sellesse kuulumine karistatavaks. Enamik NSDAP tippjuhtidest vahistati (välja arvatud Adolf Hitler, kes sooritas 30. aprillil 1945 enesetapu) ja mõisteti süüdi inimsusvastastes kuritegudes.
NSDAP piirkonnad (Gaue) 1926., 1928., 1933. ja 1937. aastal