Peale teist maailmasõda oli Saksamaa majandus kriisis, tootmisvõimekus oli madal, purustused suured, raha oli kaotanud oma väärtuse ning must turg õitses. [1]
Ludwig Erhardi eestvedamisel alustas 1949. aasta valimistel võitnud kristlik-demokraatlik valitsus majandusreformi. Rajati nn sotsiaalne turumajandus, kus riik ei reguleerinud majandust vahetult, vaid kehtestas ettevõtetele reeglid, et tagada õigulus ja kaitsta haavatavamaid. Riik pidi eelkõige kaitsma vaba konkurentsi ning ettevõtteid maksustama[1]
Uus poliitika oli alguses ebapopulaarne, seda peeti liiga liberaalseks. [1]