Varasemas ajaloos on Gdański linnal olnud palju nimesid: Gyddanyzc, Kdansk, Gdanzc, Dantzk, Dantzig, Dantzigk, Danzig, Dantiscum, Gedanum.
Arheoloogilised tõendid kinnitavad, et juba 8. sajandil oli praeguse linna kohal käsitööliste-kalurite asula.[viide?] 10. sajandil kuulus Gdańsk Pomorze vürstidele, kes allusid Poola riigile. 890. aastatel lasi vürst Mieszko I ehitada sinna Gdański lossi. 997. aastal külastas Gdańskit Püha Adalbertus Prahast (poola Wojciech), et Poola kuningaBolesław Chrobry palvel ristida linna elanikke.
14. novembril 1308 alistasid Saksa ordu rüütlid Gdański, linn sai uue nime – Danzig. Aastal 1361 sai linn Hansa Liidu liikmeks. Uue sõjaga (Saksa ordu–Poola sõda 1409–1411), mis lõppes Grünwaldi lahinguga (1410), läks Gdańsk Poola kuninga võimu alla. Aasta hiljem sõlmiti Thorni esimene rahu, millega Gdańsk läks tagasi Saksa ordu kätte.
Vaatamata sõdadele ja võimuvahetustele oli linna areng kiire ja Gdańskist sai üks tähtsamaid Läänemere kaubandus- ja sadamalinnu.
Gdański elanikkond oli väga kirju; seal elasid poolakad, sakslased, juudid, taanlased jne, kes omakorda mõjutasid linna kultuuri ja arhitektuuri.
Teise maailmasõja järel anti Gdańsk Potsdami konverentsi otsusega 1945. aastal Poolale. Linna saksa elanikkond küüditati Saksamaale. Küüditatud endised Danzigi kodanikud väidavad, et tegelikult leiab aset nende vabalinnas seesama okupatsioon, mille algatas 1. septembril 1939 Hitler. Nad on moodustanud eksiilvalitsuse ja nõuavad jätkuvalt Danzigi iseseisvust. Danzigi eksiilvalitsusel on oma koduleht[2].
Teenindus ja tööstus on põhivaldkonnad elanike tööhõives. Gdańskis on arenenud sellised majandusharud nagu laevaehitus, farmaatsia ja keemiatööstus, elektroonika ja toiduainetööstus.
Turism mängib linna arengus tähtsat rolli. Gdańsk on atraktiivne kui huvitava ja kauni keskaegse ajalooga linn.
Linna peamine vaatamisväärsus, nagu ka teiste ajalooliste linnade puhul, on vanalinn. Gdański linn jaguneb Główne Miasto'ks ('pealinn') ja Stare Miasto'ks ('vanalinn').