Linna vaatamisväärsuste hulka kuuluvad muuhulgas 1739. aastast pärinev karmeliitide kindlustatud klooster ja 1826. aastast pärinev Püha Barbara kirik.
Berdõtšiv paikneb Ukraina peamise raudteevõrgustiku ristmikul. Maanteedest on kõige olulisem Žõtomõrist saabuv ja lõuna poole Rumeenia linna Iașisse kulgev Rahvusvahelise E-teede võrgu maantee E583 ning naaberrajoonidesse edelas suunduv maantee P31. Viie kilomeetri kaugusel linnast läänes asub lennuväli.
Asulakohta on esimest korda ürikutes mainitud 1545. aastal. Industrialiseerimisega arenes linn kiiresti. 19. sajandi keskel oli Berdõtšiv tänapäeva Ukraina territooriumil elanike arvu poolest viies linn.
19. sajandil oli Berdõtšiv üks Ukraina ja Ida-Euroopajuutide tähtsamaid keskusi, mida kutsuti ka Volõõnia Jeruusalemmaks. 1863. aastal elas linnas 51 625 inimest, neist oli juute 46 149 (93%).[1] 1897. aasta rahvaloenduse andmetel moodustasid juudid 78,0% Berdõtšivi elanikest.[2]