Turkmeensk spriak

Turkmeensk
Snaaket uun	Turkmeenistaan, Iraan, Iraak, Afghanistan, Usbeekistaan
Spreegern	6 678 190
Wedenskapelk; iindialang	Altaisk spriakenTurkspriakenOghuusisk spriakenUastoghuusiskTurkmeensk;
	Amtelk Stant
Amtspriak faan	Turkmeenistaan
	Spriak-Ufkörtang
ISO 639-1:	tk
ISO 639-2:	tuk
ISO 639-3:	tuk

Tekst üüb Öömrang

At Turkmeensk spriak (turkmeensk Türkmen dili / Tүркмен дили / Türkmençe / Tүркменче) as en Turkspriak uun det skööl faan a oghuusisk spriaken. Hat as amtsspriak faan Turkmeenistaan, an woort uun lunen diar trinjam snaaket.

Lunen

Turkmeenistaan (4 miljuunen)
Iraan (2,3 miljuunen)
Afghanistan (589.000)
Usbeekistaan (169.000)

Alfabeet

Det Turkmeensk spriak uun Turkmenistaan brükt sant 1993 det Latiinsk alfabeet. Uun öler lunen as det Kyrilisk of det Araabisk alfabeet brükt.

Buksteew	A a	B b	Ç ç	D d	E e	Ä ä	F f	G g
IPA	[a]	[b]	[tʃ]	[d̪]	[je] of [e]	[æ]	[ɸ]	[g], [ɢ] of [ʁ]
Nööm	a	be	çe	de	e	ä	fe	ge
Buksteew	H h	I i	J j	Ž ž	K k	L l	M m	N n
IPA	[h] of [x]	[i]	[dʒ]	[ʒ]	[k] of [q]	[l] of [ɫ]	[m]	[n]
Nööm	he	i	je	že	ka	el	em	en
Buksteew	Ň ň	O o	Ö ö	P p	R r	S s	Ş ş	T t
IPA	[ŋ] of [ɴ]	[o]	[ø]	[p]	[ɾ] of [r]	[θ]	[ʃ]	[t̪]
Nööm	eň	o	ö	pe	er	es	eş	te
Buksteew	U u	Ü ü	W w	Y y	Ý ý	Z z
IPA	[u]	[y]	[β]	[ɯ]	[j]	[ð]
Nööm	u	ü	we	y	ýe	ze

Gramatik

Det Turkmeensk spriak, üüs föl öler turkspriaken, hää wokaalharmonii. Det het, dat wokaalen uun sufiksen det likedening skööl faan wokaalen haa mut, üüs a wokaalen uun't wurd, diartu det uunhinget as, t.b.:

kitab (buk), kitaplar (buken) an dag (berig), daglar (berger).
öý (hüs), öýler (hüsinge), an söz (wurd), sözler (wurden).
uk bi werben: almak (nem) an gelmek (kem).

Hoodwurden

Turkmeensk hoodwurden haa sääks kaasen:

Kaasen	Hingst		Hüs		Dai of San		Wonter
Kaasen	Iantaal	Muartaal	Iantaal	Muartaal	Iantaal	Muartaal	Iantaal	Muartaal
noominatiif	at	atlar	öý	öýler	gün	günler	gyş	gyşlar
akusatiif	ady	atlary	öýi	öýleri	güni	günleri	gyşy	gyşlary
geenitiif	adyň	atlaryň	öýiň	öýlerin	günüň	günleriň	gyşyň	gyşlaryň
daatiif	ada	atlara	öýe	öýlere	güne	günlere	gyşa	gyşlara
lokatiif	atda	atlarda	öýde	öýlerde	günde	günlerde	gyşda	gyşlarda
ablatiif	atdan	atlardan	öýden	öýlerden	günden	günlerden	gyşdan	gyşlardan

Pronoomen

men: ik
sen: dü
ol: hi, hat
biz: wi
siz: jam
olar: jo

Dön posesiiw pronoomen san sufiksen (t.b. söz „wurd“):

sözüm: min wurd
sözüň: din wurd
sözi: sin wurd
sözümiz: üüs wurd
sözüňiz: jau wurd
sözleri: hör wurd

Futnuuten

Luke uk diar

Turkspriaken: Altaisk, Aserbaidschaansk, Baschkiirisk, Chaladschisk, Chakasisk, Gagausisk, Jakutisk, Karatschai-Balkaarisk, Karlukisk, Kasachisk, Kiptschakisk, Kirgiisk, Oghuurisk, Oghuusisk, Sibiirisk, Tataarisk, Tschuwaschisk, Turkmeensk, Tuwiinisk, Türkisk, Uighuurisk, Usbekisk

Wikipedia üüb Turkmeensk

Commonskategorii: Turkmeensk spriak – Saamlang faan bilen of filmer

[1]

Search