Raadioaktiwiteet
(Widjerfeerd faan Betastrahlung)
![]() |
Raadioaktiwiteet (faan lat. radius, ‚strual‘) as det eegenskap faan ünstabiil atoomen, dat jö ütjenööderfaal kön. Diarbi treed atomaar strualen ütj. Det haa uun a juaren 1896 bit 1898 Marie Curie an Antoine Henri Becquerel ütjfünjen. Sok ünstabiil atoomen het raadionukliiden.
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/d/d6/Alfa_beta_gamma_radiation.svg/220px-Alfa_beta_gamma_radiation.svg.png)
Strualen
Bi det ütjenööderfaalen kön α-, β- of γ-strualen ütjtreed.
- α-strualen san protoonen an flä ei widj. Jo kem ei ans troch en stak papiir.
- β-strualen san elektroonen an sodenang aal wat fiiner. Jok kön bluas mä en stak blik of glääs aphäälen wurd.
- γ-strualen san energii-strualen, an det best mögelkhaid, jo aptuhualen, as en plaad faan luad.
Det strualin woort uun Becquerel meeden.
Ööder miaten, diar diarmä tuuphinge, san
Sünjhaid
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/b/b5/Radioactive.svg/220px-Radioactive.svg.png)
Atoomstrualen san för a minsk gefeerelk. Man likes jaft at uk natüürelk strualen uun a loft, huar wi mä lewe skel. Uun a medesiin wurd strualen sogoor iinsaat, am t.b. krääft-selen staltuleien.
Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid
Luke uk diar
🔥 Top keywords: Wikipedia:HoodsidWikipedia:ImpressumNaist WäältkrichWikipedia:Gemiinschaps-portåålWikipediaxert5FiilSpezial:Letzte ÄnderungenWikipedia:AuerMangoldManiokWikipedia:KroufTechnologiiText:HoodsidYouTubeCSSCoffein1200IrpelbuumPeriode-7-ElementInternetHaagekäärsenNaachtskaadplaantenWikipedia:MiilstianerDatei:Flag of France.svgAlaska jupikInformaatikVaasa800ISSNIngelsk spriakWikipedia Diskussion:HoodsidLonicera caprifoliumBiologiiHirseWikipedia Diskussion:SpräkekoordinasjoonNational Center for Biotechnology InformationItaalienJoule