Wolfsberg
 | See artikkel räägib linnast Austrias Kärnteni liidumaal; samanimeliste kohtade kohta vaata lehekülge Wolfsberg (täpsustus) |
Wolfsberg on linn Austria Kärnteni liidumaal, Wolfsbergi ringkonna keskus.
| Wolfsberg | |||||
|---|---|---|---|---|---|
| [ ˈvɔlfsbɛʁk ] | |||||
| |||||
 Jõeäärne ja Wolfsbergi loss | |||||
_COA.svg) | |||||
Pindala: 278 km² (2018)[1]  | |||||
| Elanikke: 25 035 (1.01.2018)[2] | |||||
| Koordinaadid: , 14° 50′ E | |||||
 Asend Wolfsbergi ringkonnas | |||||
  | |||||
Linn asub Lavanttali Alpides, Koralpe mäestikust läänes Lavanti jõe orus, mis on Drava vasakpoolne lisajõgi. Kirdes ühendab maantee Packi sadula mäekurule Wolfsbergi Voitsbergiga Steiermargi liidumaal.
Omavalitsuse osad:
- Aichberg
- Auen
- Forst
- Gräbern-Prebl
- Gries
- Hartelsberg
- Hattendorf
- Hintertheißenegg
- Kleinedling
- Kleinwinklern
- Lading
- Leiwald
- Michaelsdorf
- Oberleidenberg
- Paildorf
- Pfaffendorf
- Preims
- Priel
- Reding
- Reideben
- Reisberg
- Rieding
- Ritzing
- St. Jakob
- St. Johann
- St. Marein
- St. Margarethen
- St. Michael
- St. Stefan
- Schoßbach
- Schwemmtratten
- Thürn
- Unterleidenberg
- Vordergumitsch
- Vordertheißenegg
- Waldenstein
- Weißenbach
- Witra
- Wolfsberg Obere Stadt
- Wolfsberg Untere Stadt
Ajalugu
Wolfsbergi piirkond kuulus keskaegse Kärnteni hertsogkonna valdustesse, mis loovutati tõenäoliselt juba keiser Heinrich II poolt 1007. aastal Bambergi piiskopkonnale. Lossi linna kohal on esmamainitud 1178. aasta dokumendis kui Wolfsperch. Külgnevast asulast sai Bambergi Kärnteni territooriumite halduskeskus ja 1331. aastal andis piiskop Werntho Schenk von Reicheneck sellele linnaõiguse.
Reformatsiooni ajal sai Bayerhofeni lossist (esmamainitud 1239. aasta dokumendis ja ümber ehitatud 16. sajandil) luterluse keskus, mis siiski vastureformatsiooni poolt maha suruti. 1759. aastal omandas Habsburgist keisrinna Maria Theresia kõik Bambergi maad Kärntenis. Wolfsbergi lossi ostis krahv Hugo Henckel von Donnersmarck 1846. aastal ja ehitas uustuudorstiilis ümber.
Teises maailmasõjas asus Prieli külas kesklinnast lõunas sõjavangide laager Stalag XVIII-A koos umbes 7000 kinnipeetavaga. Pärast sõda oli see Briti okupatsioonivägede poolt juhitud kinnipidamislaager.
Sõpruslinnad
Tuntud inimesi
- Hermann Schmid (* 1939), näitleja ja lavastaja
- Ulrich Habsburg-Lothringen (* 1941), aadlik ja poliitik
- Walter Kogler (* 1967), jalgpallur ja treener
- Heinz Arzberger (* 1972), jalgpallur
- Elisabeth Köstinger (* 1978), poliitik
- Patrick Friesacher (* 1980), autovõidusõitja
- Kai Schoppitsch (* 1980), jalgpallur
- Christian Prawda (* 1982), jalgpallur
- Eva Wutti (* 1989), triatleet ja jalgrattur
- Christine Lavant (1915–1973), luuletaja