Vikipeedia

 Pikemalt artiklis Vikipeediate loend

2024. aasta aprilli seisuga eksisteeris Vikipeedia 329 keeleversioonis. Üheksateistkümnes versioonis oli igaühes üle miljoni artikli: inglis- (esimene, 6,8 miljonit artiklit)), sebu- (6,1 mln), saksa- (2,9 mln), prantsus- (2,6 mln), rootsi- (2,5 mln), hollandi- (2,1 mln), vene- (1,9 mln), hispaania- (1,9 mln), itaalia- (1,8 mln), araabia(masri)- (1,6 mln), poola- (1,6 mln), hiina- (1,4 mln), jaapani- (1,4 mln), ukraina- (1,3 mln), vietnami- (1,2 mln), varai- (1,2 mln), araabia- (1,2 mln), portugali- (1,1 mln) ja pärsiakeelses Vikipeedias (1,0 mln). Üle 500 000 artikli oli veel üheteistkümnes versioonis: katalaani-, serbia-, indoneesia-, korea-, norrakeelses Vikipeedias jne. Üle 100 000 artikli oli kokku 70 versioonis, sealhulgas eesti-, leedu-, läti- ja soomekeelses Vikipeedias. Kõige väiksem ametlikult avatud Vikipeedia oli Indoneesia regioonis kõneldavas betawi keeles (1 artikkel).^[3]

Üldjuhul luuakse Vikipeedia versioone igas keeles vaid üks, eranditeks on versioon lihtsustatud inglise keeles (Simple English) ja kaks versiooni valgevene keeles (erinevad ortograafiad). Enamik keeleversioone on elavates keeltes; kuigi vabatahtlikud on loonud ka mõned Vikipeedia versioonid väljasurnud ja tehiskeeltes nagu ladina keel, esperanto ja volapük, nende arengusse Wikimedia Sihtasutus otseselt ei panusta.

Saksakeelne versioon on välja antud ka DVD-ROM-il ja paberteatmikuna ning planeeritakse inglise versiooni DVD-d või paberversiooni. On mitmeid veebisaite, mis peegeldavad Vikipeedia osa või kõikide keeleversioonide sisu.

Eestikeelses versioonis on praegu 245 855 artiklit ja see on 2024. aasta aprilli seisuga artiklite arvult 45. Vikipeedia, paiknedes edetabelis slovakikeelse ja lõuna-aserbaidžaanikeelse vahel. Alates 2005. aastast on olemas ka võrukeelne Vikipeedia, mis 3. mail 2024 oli 6605 artikliga suuruselt 196. Vikipeedia.^[3]

Ühes kuus külastatakse Vikipeediat ligi kahest miljardist ühesest seadmest.^[4] Eri keeleversioonide peale oli Vikipeedial 2014. aasta mai seisuga 73 000 aktiivset kasutajat.

Enne 2009. aasta juunit olid kõik Vikipeedia artiklid avaldatud GNU vaba dokumentatsiooni litsentsi (GFDL) tingimustel. GFDL on üks paljudest copyleft-litsentsidest (vrdl copyright 'autoriõigus'), mis lubab sisu kopeerida, reprodutseerida, luua sellest tuletatud töid ning kasutada ärilistel eesmärkidel seni, kuni tunnustatakse algseid autoreid ja kui nendel tingimustel kopeeritud või loodud sisu jääb samade tingimuste alla. 2009. aasta juunis võeti GFDL-i kõrval kasutusele Creative Commons Attribution-ShareAlike (CC-by-SA) 3.0 litsents. 2009. aasta juunist on kogu tekst kasutatav Creative Commons Attribution-ShareAlike (CC-by-SA) 3.0 litsentsi tingimustel ning suur osa tekstist on kasutatav ka GFDL-i tingimustel.

Nimi "Vikipeedia" on saadud sõnade "viki" (kasutatava tehnoloogia nimetus) ja "entsüklopeedia" liitmise teel (wiki tähendab havai keeles 'kiire' ning peedia tuleb kreekakeelsest sõnast παιδεία paideia, mis tähendab 'haridust', 'teadmist').

Vikipeedia loodi 2001. aasta 15. jaanuaril esialgu osana Nupedia projektist. Nagu praegune Vikipeedia, oli ka Nupedia vaba võrguentsüklopeedia projekt. Nupedia artikleid kirjutasid eksperdid, seejärel vaatasid teised eksperdid artiklid enne avaldamist läbi. Projekti alustati 9. märtsil 2000 ning selle omanik oli Bomis, internetiportaali haldav firma. Nupedia peamised juhid olid Jimmy Wales (Bomise tegevdirektor) ja Larry Sanger (Nupedia ja hiljem ka Vikipeedia peatoimetaja). Sangeri väitel erines Nupedia teistest entsüklopeediatest selle poolest, et selle sisu oli vaba, suurus ei olnud piiratud ning see oli erapooletu, mis tulenes Nupedia avatud olemusest ja võimalikust suurest kaastöötajate arvust.^[5]

Alates 2003. aastast haldab Vikipeediat mittetulundusühing Wikimedia Sihtasutus (Wikimedia Foundation).

2018. aasta seisuga asuvad põhilised serverid Ashburnis Virginia osariigis Washingtoni lähistel. Seal osutab serveriteenust USA ettevõte Equinix. Sekundaarserverid paiknevad Carrolltonis Texase osariigis, kus serveriteenust osutab USA ettevõte CyrusOne.

Puhverserverite asukohad:

• Amsterdam;
• San Francisco;
• Singapur.

Tarkvarana kasutatakse:

• OS – Linux;
• WWW – Apache HTTP Server ja Squid cache serverid, viimaste koormust jaotab Perlbal;
• DB – MySQL;
• Skriptid – PHP.

Kuna Vikipeedia artikleid saavad suures osas piiranguteta luua ja toimetada peaaegu kõik, kaasneb selles sisalduva teabega kohati probleeme, nii võivad poliitikud või muud avaliku elu tegelased püüda neid puudutavat infot manipuleerida, aga on esinenud ka muid juhtumeid, näiteks on esitatud väljamõeldisi ajalooliste faktidena. Seda olulisemad on artiklite viited ja allikakriitilisus.^[6][7] Samas pole ka klassikalised entsüklopeediad veavabad ja valdkonniti on Vikipeedia üsna täpne, nii näiteks ravimite artiklid on osutunud uuringute kohaselt peaaegu 100% paikapidavaks.^[8]

Vigade esinemine on haruldane, kuid seda rohkem saavad nad tähelepanu, kui neid leitakse. Nii esineb kuulsaid näiteid juhtumitest, kus Vikipeediasse on pikaks ajaks üles jäänud eksitav teave. Näiteks paari kooliõpilase nalja tõttu peeti ingliskeelses Vikipeedias ja selle mõjul ka muudes allikates mitu aastat ekslikult rösteri leiutajaks olematut šotlast Alan MacMasterit^[7] ja üks hiinakeelse Vikipeedia endine toimetaja kirjutas kümne aasta jooksul Hiina ja Venemaa ajaloo kohta ligi 200 valeartiklit enne kui tema tegevusele jälile saadi.^[9]

 Pikemalt artiklis Vikipeedia tsenseerimine

Vikipeedia blokeerimine on osa tsensuurist internetis. Tervet riiki hõlmav Vikipeedia blokeerimine on toimunud riikides nagu Valgevene, Iraan, Pakistan, Venemaa, Saudi Araabia, Süüria, Tuneesia, Türgi, Usbekistan ja Venezuela. Vikipeediale ligipääs on takistatud alates 2019. aasta 23. aprillist Hiinas^[10] ja 2021. aasta 21. veebruarist Myanmaris^[11].

Samuti on ähvardatud^[12] ja taga kiusatud selle toimetajaid.^[13]

• Vikipeedia:Sissejuhatus lugejatele ja toimetajatele
• Vikipeedia:Vikipeedia kui uudiste allikas
• Vikipeedia:Pressiülevaade
• Citizendium
• Eestikeelne Vikipeedia
• Wikimedia Commons
• Wikipedia mälestusmärk
• Vikipeedia blokeerimine Türgis

• Vikipeedia koduleht
• Vikipeedia artiklite külastatavuse statistika