Venemaa Ukrainasse sissetungi kronoloogia (8. juuni – 31. august 2023)
Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa Ukrainasse sissetungi sündmusi alates 8. juunist 2023, Ukraina vastupealetungi algusest, kuni 31. augustini 2023.
| Vene-Ukraina sõja kronoloogia | |
|---|---|
| Krimmi annekteerimine (2014) | |
| Täiemahuline sõda (2022–) | |
|
See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele.
Sõjategevus juunis 2023
8. juuni
Mitmed ajalehed ja analüütikud teatasid, et Ukraina vastupealetung on alanud,[1][2][3][4][5] kusjuures Sõjauuringute instituut märkis, et tegevus kogu Ukrainas on kooskõlas mitmesuguste näitajatega, mis annavad tunnistust vastupealetungi operatsioonide algusest kogu sõjategevuse piirkonnas .
9. juuni
President Zelenskõi külastas Kahhovka tammi purustamise tõttu üleujutatud alasid.[6]
10. juuni
Rootsi kliimaaktivist Greta Thunberg süüdistas Venemaad Kahhovka tammi purustamises ja nimetas tegu "ökotsiidiks".[7]
11. juuni
Laupäeva varahommikul hukkus Odessa oblastis droonirünnaku läbi 3 inimest, 27 inimest, sh 3 last sai vigastada.[8]
12. juuni
Sõja 474. päeval Zaporižžja oblastis toimunud Ukraina rünnaku käigus hukkus mitmeid Vene armee ohvitsere, teiste seas 35. ühendarmee staabiülem kindralmajor Sergei Gorjatšev.[9][10]
Ukraina vabastas Novodarivka küla Zaporižžja oblastis ja Storoževe küla Donetski oblastis[11]
Ukraina kaotas lõunarindel 3 Soome antud 6'st Leopard 2R miinitõrjemasinast.[12]
13. juuni
.jpg)
Varastel hommikutundidel langes raketirünnaku alla president Zelenskõi kodulinn Krõvõi Rih Dnipropetrovski oblastis, hukkus vähemalt 6 inimest.[13][14]
Vene kaitseministeeriumi teatel langes Vene vägede kätte Zaporižžja rindelõigul mitu Ukraina relvajõudude Leopard 2 tanki ja Bradley lahingumasinat.[15]
14 juuni
.jpg)
Odessat tabanud raketirünnkus hukkus kolm inimest, vähemalt 13 said vigastada.[16]
OSINT blogi Oryx andmetel kaotas Ukraina armee Orihivi lähedal venelaste miinide, kamikaze-droonide ja helikopterite tõttu väga lühikese ajaga ja praktiliselt samas kohas kolm moodsat Leopard 2A6 tanki, 16 Bradley jalaväe lahingumasinat, kolm soomlaste saadetud Leopard 2R, ühe sakslast Wisent 2 demineerimistanki ja hulga ratas- ning roomiksoomukeid.[17] Peale esimest rünnakunädalat otsustas Ukraina muuta vasturünnakutaktikat. Keskenduti rohkem Vene vägede kurnamisele suurtükiväe ja kaugmaarakettidega, mitte enam rünnakutele üle miiniväljade.[18]
15. juuni
Venemaa teatas kavast korraldada Ukrainalt vallutatud aladel septembrikuus valimised.[19]
Venemaa kaitseministeeriumi teatel oli sõja algusest kuni 2022. aasta lõpuni hävitatud Ukraina relvastuses olnud 8165 tankist ja soomukist 9915 tanki ja soomukit.[20]
Ukraina presidendi nõuniku Mõhhailo Podoljaki sõnul ei ole Ukraina veel päris suurvastupealetungi alustanud. Kagu-Ukrainas osaleb vastupealetungis tosinast Lääne relvadega varustatud brigaadist vaid kolm.[21]
16. juuni
Eesti kaitseminister Hanno Pevkur teatas sotsiaalmeedia vahendusel koostöös Islandiga arvult neljanda välilaatsareti saatmisest Ukrainale.[22][23]
Ukrainasse saabus visiidile mitut Aafrika riiki, sealhulgas Lõuna-Aafrika Vabariiki, Senegali, Komoori Liitu ja Egiptust esindav delegatsioon. Päeva esimesel poolel Butša ohvrite ühishauda külastanud delegatsioon kohtus hiljem president Zelenskõiga ja õhtul toimus ühine pressikonverents. Laupäeval 17. juunil on delegatsioonil kavas kohtuda Peterburis ka president Putiniga.[24][25][26]
17. juuni
ÜRO hinnangul vajab Kahhovka tammi purustamise järel Ida-Ukrainas joogivett 700 000 inimest.[27]
18. juuni
Ukraina väed hävitasid Henitšeski lähistel Rõkove külas Hersoni oblasti lõunaosas Vene laskemoonalao, kus oli kuni 2500 tonni laskemoona.
Raudteejaama lähistel sai tabamuse üks angaar ning järgnes viis tundi kestnud plahvatuste seeria. Värsketest satelliidipiltidest selgub, et kokku hävis seal 10 laohoonet, nii et Venemaa kaotas korraga väga suures koguses laskemoona. Rõkove asub rindejoonest 110 kilomeetri kaugusel ning kuuldavasti oli just see koht üheks peamiseks logistikakeskuseks, kus raudteega kohaletoimetatud laskemoon laaditi ümber veoautodele, mis siis vedasid selle rindele.[28]
19. juuni
Ukraina kaitseministri asetäitja Hanna Maljar teatas Telegramis, et kahe nädalaga on Berdjanski ja Melitopoli suunal vabastatud kaheksa asulat:Novodarivka, Levadne, Storoževe, Makarivka, Blahodatne, Lobkove, Neskutšne ja Pjatõhatkõ. Kokku on üksused Tauria suunal liikunud vastase sügavusse kuni seitse kilomeetrit. Lõunas vabastatud maa pindala on 113 ruutkilomeetrit.[29]
/.../
22. juuni
Ukraina andis raketilöögi Tšongari sillale Krimmi kirdeosa ja Hersoni oblasti vahel.[30][31]
/.../
24. juuni
Pikemalt artiklis Wagneri mäss
.jpg)
Ööl vastu 24. juunit sisenesid Wagneri eraarmee väeosad Venemaa territooriumile ja hõivasid Doni-äärses Rostovi ja Voroneži ning liikusid Moskva suunas. Õhtul teatasid Jevgeni Prigožin ja Valgevene liider Aleksandr Lukašenko, et viimase vahendatud läbirääkimised viisid kokkuleppeni, mille järgi peatab Wagner edasiliikumise, et vältida verevalamist.
Wagnerlased tulistasid alla kuus Venemaa sõjakopterit, sealhulgas ühe helikopteri Mi-8, kolm elektroonilise sõjapidamise kopterit (lendavat raadiosegajat) Mi-8MTPR-1, üks ründehelikopter Mi-35M ja üks helikopter Ka-52 Alligator ning sõjalise juhtimise lennuki Il-22M. Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi hinnangul mõjutab juhtimislennuki ja segamiskopterite kaotus Venemaa sõjapidamist Ukrainas. Vene õhuväel on selliseid lennukeid ainult kuni 12.[32][33]
/.../
26. juuni
Ukraina kaitseministri asetäitja Hanna Maljar teatas, et Ukraina on lõunarindel vabastanud Rivnopili asula.[34] (Tõenäoliselt toimus see juba 25. juunil.) Ukraina väed on hiljuti vabastanud 17 ruutkilomeetrit maad. Ukraina suvise vastupealetungi algusest on vabastatud 130 ruutkilomeetrit.Ukraina väed on teinud edusamme Bahmuti suunal ning edenenud lõuna- ja põhjatiival umbes 1 km. Samuti on Ukraina väed Dnipro jõe vasakkaldal Antonivka silla kandis rajanud sillapea.[35][36] Maljari sõnul olid Ukraina relvajõudude kaotused möödunud nädalal kaheksa korda väiksemad kui Vene okupatsiooniarmeel.[37] Ta ei täpsustanud, kas pidas silmas ainult elavjõu või ka tehnikakaotusi. Venemaa kaotused eelmisel nädalal olid järgmised: isikkoosseis: 5130, tankid: 42, soomukid: 85, suurtükid: 190, lennukid: 0, kopterid: 3, raketiheitjad: 14, õhutõrjeseadmed: 15, autod: 138, eritehnika 31, droonid 99, tiibraketid 48.[38][39]
27. juuni
.jpg)
Raketirünnakus Kramatorskile hukkus 13 inimest.[40]
28. juuni
Hiina esindaja Euroopa Liidus Fu Cong ütles Al Jazeera intervjuus, et Hiina ei näe probleemi Ukraina eesmärgiks võetud 1991. aasta piirideni jõudmisest.[41] See on oluline muudatus Hiina RV senistes seisukohtades.
Venemaa endine õhu- ja kosmosevägede ülem, vägede asejuht Ukrainas kindral Sergei Surovikin võeti vahi alla, ütlesid Vene kaitseministeeriumi allikad The Moscow Timesile.[42][43]
29. juuni
Ukraina asekaitseminister Hanna Maljar teatas neljapäeva hommikul, et Ukraina väed jätkavad pealetungioperatsioone Melitopoli, Berdjanski ja Bahmuti suunal. Ukraina väed on Berdjanski suunal edenenud 1300 meetrit, Idarindel Kliššivka poole 1200 meetrit ning Kurdjumivka suunas 1500 meetrit. Bahmuti linnast põhjas ja lõunas jätkuvas samas ägedad lahingud.[44]
Vene ajakirjanik Aleksei Venediktov teatas Twitteris, et Venemaa relvajõududest on vallandatud õhu- ja kosmosevägede ülema, kindral Sergei Surovikini asetäitja, kindralpolkovnik Andrei Judin.[45]
30. juuni
Venemaa okupatsiooniarmee kaotused Ukrainas juunis Ukraina Kindralstaabi andmetel:isikkoosseis: 20500tanke: 238soomukeid: 390lennukeid: 2koptereid: 10suurtükke: 688raketiheitjaid: 57õhutõrjeseadmeid: 56droone: 414tiibrakette: 154autod: 555eritehnika: 122
Sõjategevus juulis 2023
/.../
3. juuli
Ukraina kaitseministri asetäitja Hanna Maljar ütles, et idarindel suurenes vabastatud ala 9 km² võrra. Ukraina kaitsjad liiguvad edasi Bahmuti suunas[46], vaenlane ründab Lõmani, Avdijivka ja Marjinka suunal.Lõunarindel suurenes vabastatud alade pindala viimase nädalaga 28,4 km² võrra. Ukraina kaitseväe pealetung jätkub Melitopoli ja Berdjanski suunal, eelkõige Novoandrjijivka, Prõjutne, Novodanõlivka, Robotõne, Novosilkõ, Staromajorske piirkonnas.Vabastatud territooriumide kogupindala lõunarinde sektoris on juba 158,4 km².[47][48][49]
4. juuli
Venemaa süüdistas Ukrainat droonirünnakus Moskvale. Ukraina piirist ligikaudu 500 km kaugusel asuvas Moskvas ja Moskva oblastis tehti kahjutuks 5 mehitamata lennuaparaati. Vnukovo lennujaama töös esines katkestusi.[50][51]
Ukraina kaitsejõudude Tauria suuna pressiesindaja Valeri Šeršel teatas, et Ukraina relvajõud liikusid Berdjanski suunal edasi kuni kaks kilomeetrit. Šeršeli sõnul kindlustatakse end uutel positsioonidel, viiakse läbi õhuluuret, antakse tulelööke vaenlase sihtmärkide pihta ja tegeldakse demineerimisega.[52][53]
5. juuli
Venemaa poolt okupeeritud Donetski oblastis asuvas Makijivkas läks põlema kütusehoidla või laskemoonaladu. Makijivka võimud väitsid, et tulekahju puhkes Ukraina vägede rünnaku tõttu. Võimude teatel jäid naaberküla elanikud ilma elektrita. Endine välikomandör Igor Girkin (Strelkov) kirjutas Telegramis, et tema andmeil sai siiski pihta suur sõjaväeladu, kus olevat hoitud kütust ja määrdeõli. [54]
6. juuli
.jpg)
Raketirünnakus Lvivile hukkus kümme inimest, 42 sai vigastada.[55]
Arvult 47. sõjavangide vahetuse tulemusel naasis Ukrainasse 45 inimest.[56]
7. juuli
USA teatas otsusest anda Ukrainale kaitses Venemaa vastu kassettlahingumoona. [57][58]
8. juuli
President Zelenskõi külastas sõja 500. päeval, mitme Euroopa riigi külastuse järel, İstanbuli Püha Jüri katedraali, kus mälestati sõjas hukkunuid.[59]
President Ergodaniga peetud läbirääkimiste tulemusel saavutas president Zelenskõi viie Mariupoli kaitsel sõjavangi langenud Azovi rügemendi komandöri naasmise Türgist (kus nad pidanuks algse kokkuleppe kohaselt viibima sõja lõpuni) koos presidendiga koju, Ukrainasse.[60]
/.../
10. juuli
Hinnanguliselt oli Venemaa kaotanud 15 kuud kestnud võitluses (2022. aasta 24. veebruarist 2023. aasta mai lõpuni) hukkunutena 3 korda enam sõdureid (ligikaudu 47 000) kui 10 aastat kestnud Afganistani sõjas.[61][62]
Venemaal Krasnodaris tapeti Krasnodari linnavalitsuse mobilisatsioonijuhi asetäitja ning allveelaevu Alrosa ja Krasnodar juhtinud kapten Stanislav Ržitski[63]
11. juuli
NATO tippkohtumisel Vilniuses võeti Ukrain NATOga liitumise kohta vastu üldsõnaline avaldus: "Saame Ukrainale anda alliansiga liitumiskutse siis, kui liitlased on nõus ja tingimused on täidetud". Otsustati, et liitumise tegevuskava (MAP) pole enam vajalik. Moodustati NATO-Ukraina nõukogu.[64][65][66]
Prantsuse president Emmanuel Macron teatas NATO tippkohtumisel, et Prantsusmaa annab Ukrainale kaugmaarakette Scalp. Need on kosotöös Suurbritanniaga välja töötatud rakettide Storm Shadow Prantsuse versioon.[67]
Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov avaldas, et loodi 11 liitlasriigist (Taani, Holland, Belgia, Kanada, Luksemburg, Norra, Poola, Portugal, Rumeenia, Rootsi ja Suurbritannia) koosnev koalitsioon, kes hakkab andma Ukraina pilootidele F-16 väljaõpet.[68]
Ukraina saab Austraalialt luurelennuki E-7A Wedgetail, mis suudab katta 4 miljoni ruutkilomeetri suuruse õhuruumi.[69]
Ukraina allikad ja Vene sõjablogijad teatasid, et Ukraina raketirünnaku tõttu hukkus Berdjanskis Venemaa Lõuna sõjaväeringkonna komandöri asetäitja kindral Oleg Tsokov.[70][71]
12. juuli
Maailma juhtivate tööstusriikide ühendus G7 loob Ukrainale mehhanismi, mis tagab et relvaabi Ukrainale jätkub pikaajaliselt ja nii kaua kui vaja. Selle raames lubatakse tarnida moodsat relvastust nagu näiteks õhutõrje- ja kaugtule-relvad ning soomukid kokku 1 miljardi dollari väärtuses.[72][73]
13. juuli
Venemaa relvajõudude kindralstaabi ülem armeekindral Valeri Gerassimov vabastas ametist Zaporižžja oblastis sõdiva Venemaa 58. üldvägede armee ülema kindralmajor Ivan Popovi, kes oli talle esitanud ettekande, milles kritiseeris teravalt Vene armee tegevust Ukrainas ja tegi ettepaneku viia läbi Vene üksuste rotatsioon eesliinil. „Juhtisin teravalt tähelepanu tänapäevase sõja peamisele tragöödiale – see on suurtükiväevastase võitluse puudumine, suurtükiväeluure jaamade puudumine ning meie vendade massiline hukkumine ja vigasaamine vastase suurtükiväe tõttu,“ teatas Popov. Vastuseks sellele ettekandele teatas Gerassimov Grey Zone’i andmetel, et Popov tegeleb „desinformatsiooni ja paniköörlusega“.[74][75][76]
Soomes NATO uusima liikme Soome presidendiga kohtunud president Biden ütles, et "Putin on sõja juba kaotanud."[77][78]
Euroopa Investeerimispank teatas sõja 505. päeval Ukraina toetusfondi loomisest.[79]
President Macron teatas tiibrakettide SCALP tarnimisest Ukrainale.[80]
14. juuli
Eesti andis USA-le välja väidetava FSB töötaja.[81][82]USA prokuratuur teatas, et Eesti andis neljapäeval Ühendriikidele välja arvatavate FSB sidemetega Vadim Konoštšenoki (varjunimega Colonel). Väidetavalt vedas ta Venemaa kaitsesektorisse salakaubana USA päritolu esemeid: tehnoloogiat ja laskemoona.[83]
15. juuli
Ukrainas viibis visiidil Lõuna-Korea president Yoon Suk-yeol.[84][85][86]
Ajakirja The New York Times andmetel võis Ukraina vastupealetungi esimese kahe nädala jooksul kaotada kuni 20% võitluses osalenud lahingutehnikast.[87][88] Järgnevatel nädalatel kaotuste hulk vähenes – selle põhjus oli vasturünnakutaktika muutus. Keskenduti rohkem Vene vägede kurnamisele suurtükiväe ja kaugmaarakettidega, mitte enam rünnakutele üle miiniväljade.[18]
Vene väejuhatus vabastas ametist 106. õhudessantvägede diviisi (VDV) ülema kindralmajor Vladimir Seliverstovi. Vallandamise põhjus on praegu teadmata, kuid Seliverstov on tuntud oma sõdurite eest seismise poolest. ISW pakkus, et tema vallandamiseni võis viia Seliverstovi pöördumine Venemaa väejuhatuse poole, vahendades sõdurite rahulolematust oludega lahingupiirkonnas.[89]
16. juuli
Lõuna-Korea lubas suurendada demineerimisvarustuse tarneid Ukrainale.[90]
17. juuli
Varahommikul toimus Krimmi poolsaart Venemaaga ühendaval sillal kaks plahvatust: kell 3.04 ja 3.20, hukkus 2 inimest.[91] Autosillal purunes 145. tugisammas ja varises alla kaks sillet. Silla raudteeosal taastati liiklus samal päeval. Plahvatuse tõenäoline põhjus oli Ukraina rünnak pealveedroonidega.[92]
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas, et Moskva peatas oma osalemise Musta mere viljaleppes. Peskov väitis, et Moskva naaseb lepingu juurde, kui täidetakse lepingus olev Venemaad puudutav osa, vahendas The Guardian. Ukraina president Volodõmõr Zelenski tegi Türgile ja maailmaorganisatsioonile ettepaneku jätkata Musta mere teraviljaalgatust Ukraina teravilja tarnimiseks teistesse maailma riikidesse ilma agressorriigi Venemaata.[93]
Venelased läksid Kupjanski suunal pealetungile, aga ukrainlased hoiavad kaitset, teatas Ukraina relvajõudude kindralstaap. Venelased on koondanud Lõmani ja Kupjanski suunale rohkem kui 100 000 sõdurit, 900 tanki, 550 suurtükiväesüsteemi ja 370 mitmikraketiheitjat. Lõmani ja Kupjanski suunal vaenlase dessantüksused, parimad motolaskurüksused ning täiendavaks toetuseks armee lahingureserv, territoriaalväed, erasõjafirmad ja niinimetatud ründeüksused Z. [94]
/.../
19. juuli
Vastuseks Krimmi silla ründamisele on Venemaa 2 ööd järjest korraldanud raketi ja droonirünnakuid Ukrainale võttes eeskätt sihikule viljakokkuleppe infrastruktuuri. Ukraina teatel hävitas Venemaa rünnakutega Odessa sadama ümbrusse 60 000 tonni ekspordiks mõeldud vilja.[95][96]
Öösel puhkes tulekahju Krimmi idaosas, Kirovi rajoonis Staro Krimskis oleval polügonil asuvas laskemoonalaos. Krimmi okupatsioonivõimude juht Sergei Aksjonov teatas, et piirkonnast evakueeritakse üle 2000 inimese. Samuti on suletud Krimmi silda Sevastopoliga ühendav Tauria maantee. Ukraina nimetas seda õnnestunud erioperatsiooniks.[97][98][99]
Poola sisejulgeoleku agentuur ja peaprokuratuuri Lublini osakond tuvastasid Poola ajaloo suurima Vene spioonivõrgustiku, mis valmistus õhkima Ukrainasse relvade ja humanitaarabiga saadetavaid ronge, teatas ajaleht Gazeta Polska.[100]
Rahvusvahelise kriminaalkohtu vahistamismäärusega hõlmatud Putin ei osale Lõuna-Aafrika Vabariigis järgmisel nädalal toimuval BRICSi tippkohtumisel.[101]
Prahas esinenud MI6 juht Sir Richard Moore kinnitas, et nende uksed jäävad rahulolematutele vene kodanikele alati avatuks.[102]
Kiievit külastas Iirimaa peaminister Leo Varadkar.[103]
20. juuli
Venemaa ründas kolmandal järjestikusel ööl Odessat ja Mõkolajivit, vigastada sai vähemalt 21 inimest.[104]
21. juuli
Venemaa õiguskaitseorganid vahistasid endise GRU luuraja ja praeguse Kremli suhtes ülikriitilise sõjablogija Igor Girkini (Strelkovi), kes 2014. aastal oli „Donetski rahvavabariigi kaitseminister“. Talle esitati süüdistus Vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi paragrahvi 282 (ekstremism) järgi.[105][106]
Venemaa rünnakud Ukraina lõunaosa taristu vastu jätkusid neljandat järjestikust päeva, Družba külas hukkusid mürsutabamuse läbi 10-aastane vend ja tema 16-aastane õde.[106]
22. juuli
Ööpäeva jooksul langes Venemaa rünnaku alla 11 Ukraina oblastit.[107][108]
Zaporižžja oblastis Pjatõhatkõ küla lähistel sai mürsutules surmavalt haavata RIA Novosti ajakirjanik, veel kolm ajakirjanikku sai vigastada.[107][108]
Krimmis Krasnogvardeiski rajoonis said tabamuse laskemoonaladu ja kütusehoidla. Krimmi okupatsioonivõimude kuberner Sergei Aksjonov teatas, et poolsaarel otsustati peatada rongiliiklus ning evakueerida inimesed plahvatuspaigast viie kilomeetri raadiuses.[107][108][109]
Bulgaaria otsustas saata Ukrainale umbes sada Nõukogude Liidus 1980. aastatel valmistatud soomukit. See on Bulgaaria esimene relvaabi Ukrainale.[110]
23. juuli
.jpg){kind=spacer}
.jpg){kind=spacer}
Varahommikuses rünnakus Odessale hukkus kaks inimest, 22 sai vigastada (sh 4 last). UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv Odessa suurim sakraalehitis Odessa Issanda Muutmise katedraal (Спасо-Преображенський кафедральний собор) sai sai raketitünnakus märkimisväärseid kahjustusi.[111][112][113][114]
UNESCO esialgsel hinnangul oli Ukrainas alates 2022. aasta 24. veebruarist saanud kahjustusi 270 maailmapärandi nimistusse kantud objekti.[115]
Riigisekretär Blinkeni kinnitusel oli Ukraina vallutanud Venemaalt tagasi 50% eelmise aasta veebruarist alates kaotatud territooriumist.[114]
Poolas hakkas tööle sõjas vigastatud Leopard 2 lahingutankide remonditöökoda.[116]
24. juuli
Venemaa väidab, et on tunginud Karmazinivka külast lääne suunas 4 km ja loonud sillapea üle Žerebretsi jõe. [117]
/.../
27. juuli
Ukraina armee vallutas lõunarindel Vene okupantidelt tagasi Staromaiorske asula.[118][119][120][121][122]
28. juuli
Venemaal Peterburis Vene-Aafrika tippkohtumisel kutsusid sealsed Aafrika riikide riigijuhid Vene presidenti Vladimir Putinit toetama aafriklaste rahuplaani Vene-Ukraina sõja lõpetamiseks. Samuti nõudsid Aafrika riigid Musta mere viljakokkuleppe taastamist, millest Venemaa eelmine nädal taandus.[123][124][125][126]
President Zelenskõi allkirjastas reedel seaduse, millega viiakse ametlik jõulupüha 7. jaanuarilt, mil seda tähistab Vene Õigeusu Kirik, üle 25. detsembrile.[127]
29. juuli
Ukraina kinnitas, et ründas varahommikul Tšonhari silda, mis ühendab Venemaa poolt okupeeritud osa Hersoni oblastist Krimmi poolsaarega. Samuti kinnitas Ukraina, et Vene okupatsioonivägede Krimmis Sevastopoli lähedal asuvas laskemoonalaos toimusid reede õhtul plahvatused.[128]
30. juuli
Varahommikul toimus droonirünnak Moskvale, nädala jooksul kolmas; vigastada sai üks inimene, Vnukovo lennujaam oli ajutiselt suletud.[129][130]
31. juuli
.jpg)
Ukraina sõjaväeluure (HUR) teatas, et Venemaa on okupeeritud Ukraina aladelt sundmobiliseerinud ligikaudu 55 000 kuni 60 000 meest.[131]Vene laste õiguste volinik Maria Lvova-Belova avaldas, et Venemaa on alates 2022. aasta veebruarist "võtnud vastu" (loe 'Venemaale küüditanud') rohkem kui 4,8 miljonit Ukraina elanikku, kellest 700 000 on lapsed.[132]
Venemaa hommikuses rünnakus Krõvõi Rihi korterelamule hukkus 6 tsiviilisikut, sh ema koos 10-aastase tütrega[133], 69 sai vigastada, oblasti kuberner kuulutas hukkunute mälestuseks välja leinapäeva. Hersoni oblastis sai Venemaa rünnaku tagajärjel surma neli inimest.[134]
Reutersi teatel lõppes võitlus Staromaiorske eest Ukraina poole võiduga.[135][136][137][138]
Venemaa okupatsiooniarmee kaotused Ukrainas juulis Ukraina Kindralstaabi andmetel: isikkoosseis: 17820tanke: 174soomukeid: 337lennukeid: 0koptereid: 3suurtükke: 677raketiheitjaid: 67õhutõrjeseadmeid: 73droone: 482tiibrakette: 86autod: 530eritehnika: 138
Sõjategevus augustis 2023
1. august
Venemaa kaitseministeerium teatas, et tõkestas Ukraina meredroonide katse rünnata kolme mehitamata merekaatriga Musta mere laevastiku patrull-laevu Sergei Kotov ja Vassili Bõkov Mustal merel 340 kilomeetri kaugusel Sevastopolist edelas.[139]
Moskva kesklinnas sai IQ-kvartalis teist korda ligikaudu 48 tunni jooksul droonitabamuse pilvelõhkuja.[140]
Venemaa KM esindaja Igor Konašenkov ütles, et Ukraina meredroonid ründasid Musta mere edelaosas Vene tsiviiltranspordilaevu. Vene merevägi olevat rünnaku tõrjunud. Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak eitas Venemaa väiteid.[141]
2. august
Ukraina kaitsejõudude peastaabi teatel tõrjusid Ukraina sõdurid Vene väed välja Bahmutist lõunas asuvast Andrijivka külast.[142]
Vaatamata Venemaa väljumisele Musta mere viljaleppest liikus kolme viljalaeva Doonau deltas asuvasse Ukraina sadamasse Izmaili.[143] Takistamaks vilja väljavedu, ründas Venemaa droonidega Izmailis asuva jõesadama taristut ning tabamuse said administratiivhooned ja viljaelevaatorid, hävines 40 000 tonni vilja.
3. august
Kolme Balti riigi peaministrid teatasid kavast eralduda Venemaa elektrivõrgust 2025. aasta veebruariks.[144]
4. august
Ukraina korraldas 450 kilogrammi trotüüli sisaldanud pealveedrooniga rünnaku Novorossiiski sadamale. Kannatada sai suur dessantlaev (laevatüüp Projekt 775, NATO nomenklatuuris Ropucha) Olenegorski Gornjak.[145][146] Laev vajus kreeni ja pukseeriti sadamasse.Lenddroonirünnak korraldati ka Krimmis asuva Feodossia vastu. Vene kaitseministeerium teatas, et rünnakus osales 13 Ukraina drooni, millest 10 tulistati alla ja kolm toodi taevast alla elektroonilise sõjapidamise vahenditega.[147]
5. august
Kertši silla lähedal sai meredroonitabamuse Venemaa tanker SIG, mis vedas kütust Vene väegrupile Süürias.[148][149] Ukraina hüdroloogiateenistus andis välja hoiatuse Venemaa Musta mere sadamaid kasutavatele laevadele. Rannikuhoiatus anti Anapa, Novorossiiski, Gelendžiki, Tuapse, Sotši ja Tamani sadamale, öeldes, et need asuvad sõjaohu piirkonnas. Ukraina kaitseministeerium on ka hoiatanud, et peab kõiki Venemaa sadamatesse või Venemaa okupeeritud sadamatesse liikuvaid aluseid sõjaliseks ohuks.[150]
6. august
Ukraina ründas taas Tšonhari silda, mis ühendab Krimmi Lõuna-Ukrainaga. Rünnakus sai kahjustusi maanteesild.[151] Samuti rünnati Henitšeski silda, mis on kolmas ühendustee Krimmi ja Lõuna-Ukraina vahel.
Briti luure hinnangul on Ukraina sõjas hukkunud või saanud haavata 15 000 Vene õhudessantväelast 30 000st Ukrainasse lähetatud õhudessantväelasest.[152]
Saudi Araabias Jeddah's toimus 5.-6. augustil 42 riigi osalusel Ukraina rahukonverents. Ukraina valitsuse teatel nõustusid kõik osalejad (sh EL, USA, Hiina, India, Brasiilia, LAV), et igasuguse rahulepingu aluseks peab olema Ukraina territoriaalse terviklikkuse austamine, vahendas Politico.[152][153][154]
7. august
Venemaa teatas esmaspäeval, et rahulahendus Ukrainaga on võimalik ainult siis, kui Kiiev relvad maha paneb st. lõpetab vaenutegevuse ja terroristlikud rünnakud ning lääneriigid lõpetavad relvade tarnimise Kiievile. Samuti nõudis Moskva, et Ukraina loobuks Venemaa okupeeritud aladest. Ukraina teatas vastuseks, et viivitamatu relvarahu nimel ei tehta mingeid kompromisse, mis jätaks okupeeritud Ukraina alad Venemaa kontrolli alla.[152]
Venemaa teatas, et on tunginud Ukraina kirdeosas Kupjanski rindel edasi 11 km laiuselt ja rohkem kui 3 km sügavuselt.[152]
Rünnakus Pokrovskile hukkus vähemalt 9 ja sai vigastada 82 inimest.[155][156][157][158][159][160]
8. august
Siseminister Lauri Läänemetsa kinnitusel ei ole Eestil kavas järgida Leedu ja Läti eeskuju riigist Venemaa ja Valgevene kodanike väljasaatmisel.[161]
9. august (532. päev)
Ukraina kaotused 9. augusti 2023 seisuga Venemaa väitel.
| Tehnika liik | Venemaa väitel[162] | ORYX andmetel 9. aug 2023[163] |
|---|---|---|
| soomukid kokku | 11 204 | 1912 (604 tanki, 1308 muud soomukit) |
| eriotstarbelised sõjamasinad | 12 155 | 1373 (668 eritehnika, 705 autot) |
| õhutõrje raketisüsteemid | 428 | 119 |
| mitmikraketiheitjad | 1144 | 50 |
| suurtükid ja miinipildujad | 5819 | 342 |
| droonid | 5600 | 159 |
| lennukid | 458 | 69 |
| helikopterid | 245 | 32 |
Venemaa kaotused 11. augusti 2023 seisuga Ukraina väitel
| Tehnika liik | Ukraina väitel[164] | ORYX andmetel 11. aug 2023[165] |
|---|---|---|
| tankid | 4290 | 2218 |
| muud soomukid | 8313 | 3917 |
| eritehnika | 756 | 421 |
| autod | 7511 | 3254 |
| õhutõrje raketisüsteemid | 469 | 183 |
| mitmikraketiheitjad | 713 | 255 |
| suurtükid ja miinipildujad | 5043 | 911 |
| droonid | 4197 | 281 |
| lennukid | 315 | 84 |
| helikopterid | 313 | 101 |
Moskva lähistel Sergijev Possadis toimus tugev plahvatus Zagorski tehases, kus toodetakse muuhulgas sihikuid ja öövaatlusseadmeid.[166] Venemaa väitel olid plahvatuse põhjusteks tehnoloogilise protsessi rikkumine ja inimfaktor.
Venemaa avaldas andmeid väidetavalt hävitatud Ukraina sõjavarustuse kohta alates 24. veebruarist 2022.[162]
Ukraina väesalgad tegid Kozatši Laheri lähistel luureretke Dnepri idakaldale.[167][168][169]
Zaporižžjas hukkus Venemaa rünnaku tagajärjel 3 inimest.[170]
10. august
.jpg)
Venemaa kinnitusel lasti teist järjestikust päeva alla Moskvat rünnanud droonid, lennuliiklus kahes Moskva rahvusvahelises lennujaamas oli häiritud.[172]
Ukraina teatas neljapäeval, et avas mitmest Musta mere sadamast meretee tsiviillaevadele, ehkki Venemaa on astunud välja kokkuleppest, mis tagas merel ohutu viljaekspordi.[173]
11. august
Kirde rindejoone läheduses asuvast 37 linnast ja külast evakueeriti ligi 12 000 tsiviilisikut.[174]
Kupjanski rindejoonel jätkusid ägedad lahingud.[174]
Zaporižžjas hukkus Venemaa raketirünnaku läbi vähemalt 1 inimene, 9 sai vigastada.[174]
Ukraina president Volodõmõr Zelenski vallandas riigi kõigi oblastite ametnikud, kes on vastutavad sõjaväkke värbamise eest. Ta põhjendas seda korruptsioonikahtlusega, mis tema sõnul võib olla võrreldav riigireetmisega.[175][176]
12. august
Ivano-Frankivskis hukkus 8-aastane poiss.[177]
Venemaa raketirünnakus Kiievile sai kahjustusi lasteaed.[177]
Venemaa kinnitusel tulistasid nad Moskva läänepoolses eeslinnas alla Ukraina drooni.[177]
13. august
Venemaa patrull-laev Vassili Bõkov tulistas hoiatuslaske Belau lipu all sõitnud kaubalaeva Sukru Okani suunas, mis oli teel Ukraina Izmaili sadama poole. Kui laev peatus, saadeti laeva inspekteerima helikopter Vene sõjaväelastega. Inspektsiooni järel lubati laeval teekonda jätkata.[178][179]
14. august
Esmaspäeva hilisõhtul Dagestani tanklas puhkenud tulekahjus hukkus vähemalt 30 inimest, sh 3 last, paljud inimesed said vigastada.[180][181]
15. august
Venemaa raketirünnaku alla langes Lviv. Loode-Ukrainas asuva Lutski linna vastu suunatud Venemaa raketirünnakutes hukkus kolm inimest ja mitmed said vigastada.[182][183][184]
16. august
Ukraina vabastas Donetski oblastis asuva Urožaine küla. See on oluline punkt Venemaa kaitseliinil.[185][186][187] Samuti jätkab Ukraina pealetungi Robotõne piirkonnas.[188]
Esimene Vene mereblokaadi murdev laev asus Odessast Türgi poole teele. Konteinerlaev Joseph Schulte väljus 16. augusti hommikul Odessa sadamast ning peab Türgi Ambarli sadamasse jõudma järgmisel päeval.[185]
Venemaa on asunud siseriiklikult tootma Iraani päritolu Shahed droone.[185]
Lutskis asuvas Rootsi ettevõttes sai Venemaa rünnaku läbi surma 3 inimest.[189]
17. august
Venemaa teatel tulistati alla 3 Ukraina drooni Moskvast edelas ja 1 droon Krimmi kohal.[190]
18. august
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kirjutas alla kahele seadusele, millega pikendatakse sõjaväelist mobilisatsiooni ja sõjaseisukorda riigis kuni 15. novembrini. Seaduste kohaselt ei tohi 18–60-aastased Ukraina mehed riigist lahkuda.[191]
Läti, Leedu ja Eesti ühinesid G7 avaldusega Ukraina toetuseks selle konfliktis Venemaaga. "Me jätkame Ukraina abistamist kuni võiduni. Me toetame Ukrainat tema teel NATO ja ELi liikmelisuse suunas," ütles Eesti peaminister Kaja Kallas sotsiaalmeedias.[191]
Varahommikul Moskvat tabanud Ukraina droonirünnaku tõttu suleti ajutiselt liikluseks 4 tsiviillennujaama.[192]
Bosporuse väina läbis konteinerlaev Joseph Schulte[193] ja randus hiljem İstanbulis.[194]
USA andis heakskiidu F-16 hävitajate saatmisele Taanist ja Madalmaadest Ukrainasse.[193]
19. august
Raketirünnakus Tšernihivile hukkus vähemalt 7 inimest, vigastada sai enam kui 144 inimest.[195][196]
President Zelenskõi oli visiidil Rootsis, kus kohtus kuningapere ja Riksdagi liikmetega.[197] Muude teemade kõrval oli arutuse all ka hävituslennukite Saab 39 Gripen tarnimine Ukrainasse.[197]
Väidetavas Ukraina droonirünnakus hävis Novgorodi oblastis asuvas Soltsõ õhujõudude baasis Venemaa pommitaja Tu-22M3.[198][199][200]
20. august
Droonirünnakute tõttu peatati ajutiselt Moskva Vnukovo ja Domodedovo lennujaama töö.[201]
Pühapäeval Madalmaade ja seejärel Taani Kuningriiki külastanud Ukraina president nimetas "ajalooliseks" kahe riigi otsust tarnida Ukrainale F-16 lennukeid.[202][203][204]
21. august
Ukraina väed sisenesid Robotõne külasse.[205][206][207][208][209]
Ukraina droonirünnakus Kaluga oblastis asuvale Tšaikovka õhujõudude baasile sai tugevaid kahjustusi Venemaa pommitaja Tu-22M3.[210]Väidetavalt sooritati nii 19. kui 21. augusti rünnakud Venemaa territooriumilt.
Droonirünnakute tõttu oli hommikul häiritud kõigi Moskva lennujaamade töö.[211][212]
Arvamusi Ukraina liitumisvõimaluste kohta NATO-ga käimasoleva sõja tingimustes on erinevaid.[213]
President Zelenskõi kohtus esmaspäeval Ateenas Kreeka peaminister Kyriákos Mitsotákisega, muu hulgas oli arutluse all Kreeka jätkuv sõjaline toetus Ukrainale. Ateena oli kolme päeva jooksul neljas Zelenskõi külastatud ELi liikmesriigi pealinn. Õhtul osales Ukraina president Ateenas mitteametlikul õhtusöögil, kus teiste õhtustajate hulgas olid mitme Balkani riigi juhid, Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel.[214][215] Teisipäeval 22. augustil allkirjastasid 11 riigi juhid president Zelenskõi ning Ursula von der Leyeni ja Charles Michel juuresolekul ühisavalduse Ukraina territoriaalse terviklikkuse toetuseks.[209]
22. august
Droonirünnak Moskvale toimus viiendat järjestikust päeva.[216]
23. august
Kuuendat järjestikust päeva toimunud droonirünnakus Moskvale sai kahjustusi kesklinnas asuv ehitusjärgus elamu, kõik neli Moskva lennujaama olid ajutiselt lendudeks suletud.[217] Belgorodi oblastis hukkus kolm inimest.[217]
OHCHR andmetel on pooleteist aasta eest alanud täiemahulise sissetungi algusest alates on hukkunud enam kui 9000 tsiviilisikut.[218]
Ukraina hävitas Krimmi poolsaare lääneosas Tarhankuti neemel(en) asuva Olenivka(en) küla lähedal paiknenud Vene õhutõrjesüsteemi S-400.[219][220]
24. august
Ukraina kinnitusel viisid riigi lennuvägi ja mereväeluure okupeeritud Krimmi poolsaarel öösel läbi "erioperatsiooni".[221][222][223][224]
25. august
Venemaa lennutranspordiamet teatas öiste lennupiirangute lõpetamisest kõigis neljas Moskva lennujaamas.[225]
Kurski oblasti Jelizavetovka külas sai surmavalt haavata üks külaelanik.[225]
26. august
Öötundidel oli lennuliikuseks suletud Moskva Šeremetevo, Domodedovo ja Vnukovo lennujaam.[226]
Ukraina relvajõudude kindralstaabi teatel toimus eelmisel päeval 40 lahingutegevusega seotud kokkupõrget.[226]
27. august
Ukraina viis läbi erioperatsiooni Venemaa lennuväljal Kurskis. Kamikaze-droonid tabasid nelja Su-30 ja üht MiG-29 hävituslennukit. Sihtmärkide hulgas olid ka S-300 kompleksi radarid ja kaks õhutõrjesüsteemi Pantsir.[227][228]
Ukraina mereväe koosseisus moodustati esmakordselt meredroonide brigaad (385. eraldiseisev eriotstarbeliste mereväe mehitamata süsteemide brigaad).[229]
28. august
Ukraina teatas Robotõne küla vabastamisest lõunarindel, Zaporižžja oblastis.[230][231] See avab tee Venemaa 2. kaitseliinini.
29. august
USA ametnikele viidanud The New York Timesi kinnitusel oli Ukraina kaotanud sõjas oma poolemiljonilisest armeest 70 000 langenutena ja 120 000 haavatutena. ÜRO andmetel oli samaks ajaks hukkunud 9177 tsiviilisikut.[232] USA hinnangul oli Venemaa kaotanud langenutena 120 000 võitlejat.[232]
30. august
Kiievis hukkus öiste rünnakute läbi kaks inimest.[233][234]
Pihkva lennuväljal purustati droonirünnakuga vähemalt kaks ja sai vigastusi vähemalt neli sõjaväe transpordilennukit IL-76.[233][234][235] TASSi teatel oli liikluseks suletud Moskva Vnukovo lennujaam.[233][234] Droonirünnakud toimusid ka Orjoli, Brjanski, Rjazani ja Kaluga oblastis. Brjanski oblastis sai droonirünnakas kahjustusi Kremni El mikroelektroonika ettevõte, mis on üks Venemaa suuremaid ja kus toodetakse komponente sõjatööstusele, sealhulhgas rakettide Iskander jaoks.[236][237][238]
31. august
Ukraina väed on edenenud Robotõnest lõunas Novoprokopivka suunas ja idas Verbove sunas. Ukraina väed on Verbove suunal väidetavalt läbi murdnud Surovikini kaitseliini 1. liinist.[239][240][241][242] 2. septembril kinnitas läbimurret Ukraina Donetski ja Zaporižžja suuna vägede ülem kindral Oleksandr Tarnavski(en)[243]
President Zelenskõi hilisõhtuse avalduse kohaselt on Ukraina uute relvade laskeulatus 700 km.[244]
Venemaa okupatsiooniarmee kaotused Ukrainas augustis Ukraina Kindralstaabi andmetel:isikkoosseis: 16800tanke: 243soomukeid: 408lennukeid: 0koptereid: 5suurtükke: 691raketiheitjaid: 36õhutõrjeseadmeid: 38droone: 394tiibrakette: 98autod: 685eritehnika: 113
Vaata ka
Viited
Välislingid
- liveuamap.com — sõja kaart sündmustega
- Война России с Украиной: хроника... [Venemaa sõda Ukrainaga: sündmuste kroonika 8. juuni – 4. juuli 2023]. BBC News Русская служба
- Война России с Украиной: хроника... [Venemaa sõda Ukrainaga: sündmuste kroonika 4. juuli – 31. juuli 2023]. BBC News Русская служба
- Война России с Украиной: хроника... [Venemaa sõda Ukrainaga: sündmuste kroonika 1. august – 31 august 2023]. BBC News Русская служба
- Война России с Украиной: хроника... [Venemaa sõda Ukrainaga: sündmuste kroonika 1. september – 2. oktoober 2023]. BBC News Русская служба
- Война России с Украиной: хроника... [Venemaa sõda Ukrainaga: sündmuste kroonika alates 3. oktoobrist 2023]. BBC News Русская служба
- Defence Intelligence of Ukraine. Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsuse koduleht (ukraina ja inglise keeles)
- Radu Hossu analüüs sõja praeguse seisu kohta, Teet Kalmuse blogi, 11. august 2023.