Vassõl Makuhh

Vassõl Omeljanovõtš Makuhh (ukraina keeles: Василь Омелянович Макух; 14. november 1927 – 6. november 1968) oli II maailmasõja veteran, poliitvang ja ukraina aktivist ja Ukraina ülestõusuarmee liige.

Olles kutsutud Punaarmeesse, vahetas Makuhh 1944. aasta novembris poolt ja liitus rahvusliku Ukraina ülestõusuarmeega. Veebruaris 1946 sai ta haavata ja vahistati pärast tulevahetust Nõukogude Liidu ja Poola piirivalvuritega Nõukogude-Poola piiril (tänapäeval Poola-Ukraina piir). 15. veebruaril 1946 viidi Makuhh MVD (NSV Liidu Siseministeerium) rajooni jaoskonda Velõki Mostõs ja hiljem Lvivi vanglasse nr 4 (tuntud kui "Brõhidki"). 11. juulil 1946 mõistis Lvivi garnisoni sõjatribunal talle 10 aastat sunnitööd (katorga) koos viieaastase asumisele saatmisega ("kodanikuõiguste piirang"), millele lisandus kogu tema vara konfiskeerimine. Makuhh kandis karistust Dubravlagis Mordva ANSV-s ja teistes Siberi GULAG-i laagrites.

18. juulil 1955 ta vabastati ja pagendati kohalikku asulasse, kus tutvus naisega, kes oli samuti kandnud kümneaastast vangistust. 1956. aastal õnnestus mõlemal naasta Ukrainasse, ja kuna neil oli keelatud oma piirkonda naasta, asusid nad elama Dnipropetrovskisse (tänapäeval Dnipro), kus nad abiellusid ja Makuhh sai tööd kooliõpetajana.

5. novembril 1968 süütas Makuhh enda Kiievi peatänaval Hreštšatõkul, protesteerides nii Nõukogude võimu vastu Ukrainas, venestamise^[1] kui ka Nõukogude sissetungi vastu Tšehhoslovakkiasse.^[2][3][4][5] Enne enesesüütamist hüüdis Makuhh: "Elagu vaba Ukraina!"^[5] Ta suri järgmisel päeval. 6. novembril 1968 algatas Kiievi linna Lenini rajooni prokuratuur tema vastu enesetapu tõttu kriminaalasja, mille tulemust mitte kunagi teatavaks ei tehtud.