Udmurdi keel

Peaaegu kõik udmurdi keele kõnelejad on kakskeelsed: 2010. aasta Venemaa rahvaloenduse andmetel pidas end udmurtideks 552299 inimest, kellest 58,7% märkis udmurdi keele emakeeleks. Udmurdi-vene kakskeelsed on 92,8% udmurdi keele kõnelejatest. On ka udmurdi-tatari-vene kolmkeelseid.

Udmurdi keelt valdavad põhiliselt vanemad inimesed. Suur osa noori on udmurdi keele passiivsed kandjad (saavad aru, aga ei räägi).

Võrreldes 2002. aasta Venemaa rahvaloendusega oli 2010. aastaks udmurdi keele oskajate arv 30% võrra kahanenud: 463 tuhandelt inimeselt 324 inimesele.

Udmurdi keel on üks Udmurtia riigikeeltest.

Udmurdi keelt õpitakse mõnedes Udmurtia koolides. Udmurdi keeles antakse välja raamatuid, sealhulgas algupärast ilukirjandust ja ilukirjanduse tõlkeid, levitatakse tele- ja raadiosaateid ning antakse välja ajalehti ja raamatuid.

Udmurdi keelt peetakse ohustatud keeleks.^[7] Udmurdi keele kasutussfäär on kitsas ja prestiiž madal. Ilmub kaks udmurdikeelset ajalehte ja neli ajakirja, raadiosaateid on keskeltläbi 2,5 tundi ja telesaateid 1,5 tundi päevas. 99 000 udmurdi koolilapsest õpib emakeelt vaid 29 000, kusjuures udmurdikeelset õpetust jagub vaid maakoolide algklassides, mis on ettevalmistuseks venekeelsele õpetusele. Nähtavasti pole koolides praegu enam administratiivseid takistusi udmurdikeelse õpetuse laiendamiseks, kuid ei jätku udmurdi keelt oskavaid õpetajaid ega õppevahendeid. Udmurdi Vabariigi parlament on andnud udmurdi keelele riigikeele staatuse, kuid keeleseadus on leidnud tugevat vastuseisu.

2012. aastal ilmus Venemaal 28 nimetust udmurdikeelseid raamatuid ja brošüüre kogutiraažiga 49 500 eksemplari.^[8]

Udmurdi keelt hakati kirjutama 19. sajandi 2. poolel kirillitsas. Tsaari-Venemaal anti udmurdikeelset kirjandust välja mitmes murdes. Esimene udmurdi keele grammatika ilmus 1775. aastal, selle autor oli V. Putsek-Grigorovitš.

Tänapäeva kirjakeel on põhja- ja lõunamurde segu, milles on arvesse võetud keskmurrakute iseärasusi. Tänapäeva udmurdi keele teadusliku grammatika loomises oli tähtis osa Vassili Alatõrevil, kes töötas välja udmurdi õigekirja teoreetilised alused.

Udmurdi keele kõnelejate arv kahaneb. Praeguste tendentside jätkudes sureb see saja aasta pärast välja. Saidil Ethnologue on udmurdi keelel staatus 6b ("ohustatud").

Udmurdi keelel eristatakse kolm või viis murret.

• põhjamurre
• lõunamurre
• bessermani murre

1. põhjamurre (Udmurtia põhjaosas ja Kirovi oblastis, keskus on Glazov)
2. bessermani murre
3. keskmurre (sealhulgas Iževsk)
4. lõunamurre
5. kaheksa allmurret Baškortostanis ja Tatarstanis moodustavad ääremurde

Murdeerinevused on väikesed, puudutavad põhiliselt foneetikat. Murded on vastastikku arusaadavad.

Udmurdi keeles puudub täishäälikute eristus kvantiteedi järgi ja vokaalharmoonia.

Konsonandid /f/ ja /t͡s/ esinevad ainult laenudes. Need asendatakse traditsiooniliselt vastavalt häälikutega лишь в заимствованиях /p/ ja /t͡ɕ/.

 Pikemalt artiklis Udmurdi kiri

Alates 18. sajandist kasutasid uurijad udmurdi keele kirjapanemiseks kürillilist ja ladina kirja, kuid udmurdikeelsetes väljaannetes on alati kasutatud kürillilist kirja. Esimesed udmurdikeelsed raamatud ilmusid 1847. aastal. Alates 1890. aastatest on udmurdi kiri omandanud tänapäevasele lähedase kuju. 1930. aastatel kujunes lõplikult välja tänapäeva udmurdi tähestik, milles on 38 tähte  — 33 vene tähestiku tähte ja lisaks viis treemaga tähte: ӝ /d͡ʒ/, ӟ /d͡ʑ/, ӥ /i/, ӧ /ɘ/, ӵ /t͡ʃ/.

Udmurdi keel on põhiliselt sünteetiline. Nimisõna morfoloogia on rikas.

On ka analüütilisi vorme:

e-j mən-ə, e-d mən-ə, e-z mən-ə

NEG.PST-1SG minema-SG, NEG.PST-2SG minema-SG, NEG.PST-3SG minema-SG

'ma ei läinud, sa ei läinud, ta ei läinud'

Teises (evidentsiaalses) minevikus saab eitust moodustada nii analüütiliselt (bessermani murde andmed):

evəl vera-lʼlʼa-m-z-ə

NEG.EXIST rääkima-3PL-PST2-3-PL

'tuleb välja, et nad ei rääkinud'

Kui ka sünteetiliselt:

vera-lʼlʼa-m-te-z-ə

rääkima-3PL-PST2-NEG-3-PL

Analoogseid näiteid tuuakse ka udmurdi kirjakeelest:

со ӧвол учкем(ез) või со учкымтэ(ез) 'tuleb välja, et ta ei vaadanud'

Udmurdi keel on aglutinatiivne:

Егитъ-ёс-ыз-лэн видимо, кышкан-зы туж бадӟым вал

noor-PL-P.3SG-GEN nähtavasti, hirm-P.3SG väga suur olema.PST

'Noored kartsid nähtavasti väga'

Tegusõna morfoloogias:

Ужъёс 5-ти южтолэзёзь кутиськ-о-зы

töö-PL viis-ORD märts algama-FUT-3SG

'Tööd algavad 5. märtsil»

Possessiivses nimisõnafraasis on kahekordne markeerimine:

Мон школалэн директорез, сельсовет исполкомлэн тӧроез вал

mina  kool-GEN direktor-P.3SG külanõukogu täitevkomitee-GEN vanem-P.3SG быть.PST

'Olen kooli direktor, olin külanõukogu täitevkomitee esimees'

Predikatsioonis on sõltuvuslik markeerimine:

Больница-ын егит сестра Сергей-ез врачъ-ёс-лэн комната-я-зы ӧт-и-з

haigla-LOC noor õde Sergei-ACC arst-PL-GEN tuba-ILL-P.3PL kutsuma-PST-3

'Haiglas kutsus noor õde Sergei arstide tuppa'

Udmurdi keeles on nominatiiv-akusatiivne tüüp:

Sihiline predikaat:

Мон ымме ӧй усьты

mina suu-ACC.P1.SG NEG avama

'Ma ei teinud suud lahti'

Ühekohaline agentiivne:

Отын со пыласьк-и-з

seal ta suplema-PST-3

'Seal ta suples»

Ühekohaline patsientiivne:

Иосиф Зотович кул-ӥ-з

Jossif Zotovitš surema-PST-3

'Jossif Zotovitš on surnud

• Bessermani murre
• Udmurdi kirjandus

• Eesti-udmurdi sõnaraamat
• Ersa, komi, mari, mokša ja udmurdi nimede kirjutamine eesti tekstis