Tomat
 | See artikkel räägib kultuurtaimest harilikust tomatist; taimeperekonna kohta vaata artiklit Tomat (perekond); toiduaine kohta vaata artiklit Tomatid |
Tomat (botaaniline nimetus harilik tomat; Solanum lycopersicum, sünonüümid: Lycopersicon esculentum ja Lycopersicon lycopersicum) on taimeliik maavitsaliste sugukonnast. Ta arvatakse kas tomati (Lycopersicon) või maavitsa (Solanum) perekonda.
| Tomat | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik | Taimed Plantae |
| Hõimkond | Katteseemnetaimed Magnoliophyta |
| Klass | Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts | Maavitsalaadsed Solanales |
| Sugukond | Maavitsalised Solanaceae |
| Perekond | Maavits Solanum |
| Liik | Tomat |
| Binaarne nimetus | |
| Solanum sect. lycopersicum L. | |
| Sünonüümid | |
Lycopersicon lycopersicum | |
Tomatiks nimetatakse ka tomati vilja. Tomati viljad on ümmargused, lapikud või piklikud siledad või ribilised; peamiselt punased, harvemini ka kollased, roosad, violetsed ja isegi valged.
Ajalugu
Pikemalt artiklis Tomati ajalugu
Peruust Euroopasse tõid tomati 16. sajandil hispaanlased. Hispaanias hakati seda kasvatama ilutaimena; tomati vilju peeti mürgiseks. Toiduks hakati tomatit tarvitama alles 18. sajandil esmajoonelt Itaalias, kuid ka Prantsusmaal ja Hispaanias. Nende riikide rahvusköögis mängib tomat siiani väga olulist rolli. Ka on need kolm Euroopa suurimad tomatikasvatajad.
Prantslased andsid algselt akaatsiaõunaks kutsutud tomatile ka uue imetleva nime pomme d'amour ehk 'armastuse õun', millest hiljem sai pomme d'or ehk 'kuldne õun'.
Eestis tunti tomatit veel 20. sajandi alguseski vähe.
Tomatikasvatus
Tänapäeval kasvatatakse tomatit kogu maailmas; parasvöötmes (sealhulgas ka Eestis) peamiselt üheaastase katmikkultuurina. Euroopas kasvatatakse tomatit kokku umbes 400 000 hektaril. Avamaal viljeletakse seda kõige enam Itaalias (u 110 000 ha) ja Hispaanias (u 60 000 ha); suured alad on tomatikasvatuse jaoks ka Rumeenias, Kreekas ja Bulgaarias. USA-s viljeldakse tomatit kuni 190 000 hektaril ja Türgis kuni 175 000 hektaril.
2012. aastal toodeti maailmas kokku 161,8 miljonit tonni tomateid, tomatikasvatuse all oleva maa pindala oli 4,80 miljonit hektarit. Viimase 40 aasta jooksul on tootmismahud tõusnud natuke üle viie korra.[1]
| Riik | Toodang, tonnides | Osakaal, % |
|---|---|---|
 Hiina | 50 000 000 | 30,9 |
 India | 17 500 000 | 10,8 |
 USA | 13 206 950 | 8,2 |
 Türgi | 11 350 000 | 7,0 |
 Egiptus | 8 625 219 | 5,3 |
 Iraan | 6 000 000 | 3,7 |
 Itaalia | 5 131 977 | 3,2 |
 Hispaania | 4 007 000 | 2,5 |
 Brasiilia | 3 873 985 | 2,4 |
 Mehhiko | 3 433 567 | 2,1 |
| Maailm kokku | 161 793 834 | 100 |
Tomat on väga valgusnõudlik. Eestis piirab tomatikasvatust avamaal soojaperioodi (ööpäeva keskmise temperatuuriga üle +15°) lühike kestus. Varajaste ja keskvalmivate tomatisortide kasvuperioodi pikkus tõusmetest esimeste viljade valmimiseni on 90–120 päeva. Eestis tuleb vaid harva ette aastaid, kus tomati kasvuks soodsate päevade hulk on üle 80; sageli on neid aga alla 40. Kasvusoodsat perioodi lühendavad veelgi öökülmad.
Tomatisordid
- Pikemalt artiklis Tomatisortide loend
Tomatisortide üheks rühmitamise aluseks on suurus. Mida rohkem on seemnekambreid, seda suurem on tavaliselt vili.
- Suureviljalised tomatid on 8–10 seemnekambriga lihatomatid ehk pihvitomatid, mis on lamedama kujuga ja sageli ribilised.
- Keskmise suurusega nn normaaltomatid on enamasti 2–3 seemnekambriga siledapinnalsed ja kerajad.
- Väikeseviljalised kirsstomatid ehk kokteilitomatid on 2 seemnekambriga, ümarad ja siledad. Maitselt enamasti magusad.
- Veel on olemas näiteks kollased ploomisuurused "Viinamarjatomatid". Maitselt magusad.
Kahjurid ja haigused
Olulised tomatite kahjustajad on seenhaigused tomati-pruunmädanik ja tomati-ruugehallitus, tomati-varrepõletik.
Kahjuritest on levinuimad kasvuhoonekarilane ja öölased.
Toiteväärtus ja biokeemiline koostis
- Pikemalt artiklis Tomatid
Keskmiselt sisaldavad küpsed tomati viljad vett 94%, süsivesikuid 2,9%, valku 0,8%, rasva 0,4%, kiudaineid 0,8%, mineraalaineid 0,6%.
Et tomat sisaldab ohtralt vett, annab ta vähe kaloreid: 100 g tomatit sisaldab vaid paarkümmend kcal. Peamiseks energiaallikaks on tomatis suhkrud (glükoos ja fruktoos) ja orgaanilised happed (sidrunhape, õunhape).
Viljadele annavad värvuse pigmendid lükopeen ja beetakaroteen; viljade kontsentreerimisel valmistatud toodetes kasulike pigmentide sisaldus suureneb.
Tomatis on rohkelt ka vitamiine (B-rühma vitamiinid, C-, E- ja K-vitamiin) ja mikroelemente (vask, raud, jood, fluor ja tsink). Mineraalelementidest on tomatis palju kaaliumi ja vähe naatriumi.
Tomati rohelised osad sisaldavad mitmeid mürgiseid alkaloide, millest tuntumad on solaniin ja tomatiin.
Värskete punaste tomatite toiteväärtus ja täpsem biokeemiline koostis on toodud alljärgnevates tabelites:[2]
| Toitaine | Väärtus 100 g kohta | Ühik |
|---|---|---|
| Vesi | 94,52 | g |
| Kalorsus | 18 | kcal |
| Valgud | 0,88 | g |
| Lipiidid | 0,20 | g |
| Tuhk | 0,50 | g |
| Süsivesikud | 3,89 | g |
| Glükoos | 1,25 | g |
| Fruktoos | 1,37 | g |
| Kiudained | 1,20 | g |
| Tärklis | 0 | g |
| Toiteelement | Väärtus 100 g kohta | Ühik | |
|---|---|---|---|
| Kaltsium (Ca) | 10,0 | mg | |
| Raud (Fe) | 0,27 | mg | |
| Magneesium (Mg) | 11,0 | mg | |
| Fosfor (P) | 24,0 | mg | |
| Kaalium (K) | 237,0 | mg | |
| Naatrium (Na) | 5,0 | mg | |
| Tsink (Zn) | 0,17 | mg | |
| Vask (Cu) | 0,06 | mg | |
| Mangaan (Mn) | 0,11 | mg | |
| Seleen (Se) | 0,0 | μg | |
| (1 mg = 1000 μg) | |||
| Vitamiin | Väärtus 100 g kohta | Ühik |
|---|---|---|
| C | 13,7 | mg |
| B1 | 0,037 | mg |
| B2 | 0,019 | mg |
| B3 | 0,59 | mg |
| B5 | 0,09 | mg |
| B6 | 0,08 | mg |
| B4 | 6,7 | mg |
| A | 42 | μg |
| β-karoteen | 449 | μg |
| α-karoteen | 101 | μg |
| E | 0,66 | mg |
| K | 7,90 | μg |
| Luteiin+ zeaksantiin | 123,0 | μg |
| Lükopeen | 2573 | μg |
Kasutamine kulinaarias
- Pikemalt artiklis Tomatid
Küpseid vilju süüakse värskelt näiteks salatites, võileivakattena, lisandina pearoogade juurde ja garneerimisel.
Tomat on oluline konservitööstuse tooraine; hinnatud on omas mahlas konserveeritud terved tomatid nii kooritud kui koorimata kujul, laialdselt kasutatakse ka konserveeritud purustatud tomateid. Tomatitest tehakse püreed, pastat, kastmeid (nt ketšupit) ning konserve.
Vaata ka
Viited
Kirjandus
- Leopold Meensalu, Toivo Niiberg, Väino Pallum "Tomat aias ja köögis", Maalehe Raamat 2000, ISBN 9985-64-087-X
- Linda Petti "Tomat ja tema sugulased", Varrak 1993, ISBN 9985-807-08-1
Välislingid
- Tomat andmebaasis eElurikkus
- Tomato Pests and their Management
- Biolan: Tomati looduslik kasvatamine
- Terviseleht: Tomati tervislikkusest
- Amy Goldman, "The Heirloom Tomato: From Garden to Table: Recipes, Portraits, and History of the World's Most Beautiful Fruit", Bloomsbury USA; 2008, ISBN 978-1596912915