Tomat

 See artikkel räägib kultuurtaimest harilikust tomatist; taimeperekonna kohta vaata artiklit Tomat (perekond); toiduaine kohta vaata artiklit Tomatid

Tomat (botaaniline nimetus harilik tomat; Solanum lycopersicum, sünonüümid: Lycopersicon esculentum ja Lycopersicon lycopersicum) on taimeliik maavitsaliste sugukonnast. Ta arvatakse kas tomati (Lycopersicon) või maavitsa (Solanum) perekonda.

Tomat

Taksonoomia
RiikTaimed Plantae
HõimkondKatteseemnetaimed Magnoliophyta
KlassKaheidulehelised Magnoliopsida
SeltsMaavitsalaadsed Solanales
SugukondMaavitsalised Solanaceae
PerekondMaavits Solanum
LiikTomat
Binaarne nimetus
Solanum sect. lycopersicum
L.
Sünonüümid

Lycopersicon lycopersicum
Lycopersicon esculentum

Tomatiks nimetatakse ka tomati vilja. Tomati viljad on ümmargused, lapikud või piklikud siledad või ribilised; peamiselt punased, harvemini ka kollased, roosad, violetsed ja isegi valged.

Ajalugu

 Pikemalt artiklis Tomati ajalugu

Peruust Euroopasse tõid tomati 16. sajandil hispaanlased. Hispaanias hakati seda kasvatama ilutaimena; tomati vilju peeti mürgiseks. Toiduks hakati tomatit tarvitama alles 18. sajandil esmajoonelt Itaalias, kuid ka Prantsusmaal ja Hispaanias. Nende riikide rahvusköögis mängib tomat siiani väga olulist rolli. Ka on need kolm Euroopa suurimad tomatikasvatajad.

Prantslased andsid algselt akaatsiaõunaks kutsutud tomatile ka uue imetleva nime pomme d'amour ehk 'armastuse õun', millest hiljem sai pomme d'or ehk 'kuldne õun'.

Eestis tunti tomatit veel 20. sajandi alguseski vähe.

Tomatikasvatus

Tänapäeval kasvatatakse tomatit kogu maailmas; parasvöötmes (sealhulgas ka Eestis) peamiselt üheaastase katmikkultuurina. Euroopas kasvatatakse tomatit kokku umbes 400 000 hektaril. Avamaal viljeletakse seda kõige enam Itaalias (u 110 000 ha) ja Hispaanias (u 60 000 ha); suured alad on tomatikasvatuse jaoks ka Rumeenias, Kreekas ja Bulgaarias. USA-s viljeldakse tomatit kuni 190 000 hektaril ja Türgis kuni 175 000 hektaril.

2012. aastal toodeti maailmas kokku 161,8 miljonit tonni tomateid, tomatikasvatuse all oleva maa pindala oli 4,80 miljonit hektarit. Viimase 40 aasta jooksul on tootmismahud tõusnud natuke üle viie korra.[1]

Suurimad tootjad 2012. aastal[1]
RiikToodang,
tonnides
Osakaal,
%
 Hiina50 000 00030,9
 India17 500 00010,8
 USA13 206 9508,2
 Türgi11 350 0007,0
 Egiptus8 625 2195,3
 Iraan6 000 0003,7
 Itaalia5 131 9773,2
 Hispaania4 007 0002,5
 Brasiilia3 873 9852,4
 Mehhiko3 433 5672,1
Maailm kokku161 793 834100

Tomat on väga valgusnõudlik. Eestis piirab tomatikasvatust avamaal soojaperioodi (ööpäeva keskmise temperatuuriga üle +15°) lühike kestus. Varajaste ja keskvalmivate tomatisortide kasvuperioodi pikkus tõusmetest esimeste viljade valmimiseni on 90–120 päeva. Eestis tuleb vaid harva ette aastaid, kus tomati kasvuks soodsate päevade hulk on üle 80; sageli on neid aga alla 40. Kasvusoodsat perioodi lühendavad veelgi öökülmad.

Eesti avamaatomatid saavad valmis vaid tuulevaiksetes ja päikesele avatud paikades
Eesti kodukasvuhoonetest võib saaki saada mitu kg/m2 nädalas

Tomatisordid

 Pikemalt artiklis Tomatisortide loend

Tomatisortide üheks rühmitamise aluseks on suurus. Mida rohkem on seemnekambreid, seda suurem on tavaliselt vili.

  • Suureviljalised tomatid on 8–10 seemnekambriga lihatomatid ehk pihvitomatid, mis on lamedama kujuga ja sageli ribilised.
  • Keskmise suurusega nn normaaltomatid on enamasti 2–3 seemnekambriga siledapinnalsed ja kerajad.
  • Väikeseviljalised kirsstomatid ehk kokteilitomatid on 2 seemnekambriga, ümarad ja siledad. Maitselt enamasti magusad.
  • Veel on olemas näiteks kollased ploomisuurused "Viinamarjatomatid". Maitselt magusad.

Kahjurid ja haigused

Olulised tomatite kahjustajad on seenhaigused tomati-pruunmädanik ja tomati-ruugehallitus, tomati-varrepõletik.

Kahjuritest on levinuimad kasvuhoonekarilane ja öölased.

Toiteväärtus ja biokeemiline koostis

 Pikemalt artiklis Tomatid
Tomati pealtvaade, piki- ja ristlõige

Keskmiselt sisaldavad küpsed tomati viljad vett 94%, süsivesikuid 2,9%, valku 0,8%, rasva 0,4%, kiudaineid 0,8%, mineraalaineid 0,6%.

Et tomat sisaldab ohtralt vett, annab ta vähe kaloreid: 100 g tomatit sisaldab vaid paarkümmend kcal. Peamiseks energiaallikaks on tomatis suhkrud (glükoos ja fruktoos) ja orgaanilised happed (sidrunhape, õunhape).

Viljadele annavad värvuse pigmendid lükopeen ja beetakaroteen; viljade kontsentreerimisel valmistatud toodetes kasulike pigmentide sisaldus suureneb.

Tomatis on rohkelt ka vitamiine (B-rühma vitamiinid, C-, E- ja K-vitamiin) ja mikroelemente (vask, raud, jood, fluor ja tsink). Mineraalelementidest on tomatis palju kaaliumi ja vähe naatriumi.

Tomati rohelised osad sisaldavad mitmeid mürgiseid alkaloide, millest tuntumad on solaniin ja tomatiin.

Värskete punaste tomatite toiteväärtus ja täpsem biokeemiline koostis on toodud alljärgnevates tabelites:[2]

Toitained
ToitaineVäärtus
100 g kohta
Ühik
Vesi94,52g
Kalorsus18kcal
Valgud0,88g
Lipiidid0,20g
Tuhk0,50g
Süsivesikud3,89g
Glükoos1,25g
Fruktoos1,37g
Kiudained1,20g
Tärklis0g
Toiteelemendid
ToiteelementVäärtus
100 g kohta
Ühik
Kaltsium (Ca)10,0mg
Raud (Fe)0,27mg
Magneesium (Mg)11,0mg
Fosfor (P)24,0mg
Kaalium (K)237,0mg
Naatrium (Na)5,0mg
Tsink (Zn)0,17mg
Vask (Cu)0,06mg
Mangaan (Mn)0,11mg
Seleen (Se)0,0μg
(1 mg = 1000 μg)
Vitamiinid
VitamiinVäärtus
100 g kohta
Ühik
C13,7mg
B10,037mg
B20,019mg
B30,59mg
B50,09mg
B60,08mg
B46,7mg
A42μg
β-karoteen449μg
α-karoteen101μg
E0,66mg
K7,90μg
Luteiin+
zeaksantiin
123,0μg
Lükopeen2573μg

Kasutamine kulinaarias

 Pikemalt artiklis Tomatid

Küpseid vilju süüakse värskelt näiteks salatites, võileivakattena, lisandina pearoogade juurde ja garneerimisel.

Tomat on oluline konservitööstuse tooraine; hinnatud on omas mahlas konserveeritud terved tomatid nii kooritud kui koorimata kujul, laialdselt kasutatakse ka konserveeritud purustatud tomateid. Tomatitest tehakse püreed, pastat, kastmeid (nt ketšupit) ning konserve.


Vaata ka

Viited

Kirjandus

  • Leopold Meensalu, Toivo Niiberg, Väino Pallum "Tomat aias ja köögis", Maalehe Raamat 2000, ISBN 9985-64-087-X
  • Linda Petti "Tomat ja tema sugulased", Varrak 1993, ISBN 9985-807-08-1

Välislingid