Termosfäär

Termosfäär on atmosfäärikiht, mis paikneb eri allikate järgi kõrgustel 80–400 km[1] või 85–500 km[2]. Mesosfäärist eraldab teda mesopaus ja eksosfäärist termopaus.

DžomolungmaTroposfäärTropopausStratosfäärSondpallMeteoorMesosfäärStratopausKármáni joonVirmalisedMesopausTermosfäärTermopausEksosfäär
Atmosfääri ehitus

Sõna osade algallikad on vanakreeka sõnad θερμός 'soe' ja σφαῖρα 'kera' või 'kerapind'.

Õhutemperatuur termosfääris kasvab kõrguseni 200–300 km ja võib ulatuda 1000–1500 K[3], päikese aktiivsuse aastal 1800 K[4]. Selle põhjuseks on päikese ultraviolettkiirguse neeldumine kõrgusel 150–300 km, mis põhjustab hapniku ioniseerumist.

Termosfääri ulatus ja temperatuur kõiguvad ööpäeva ja aasta lõikes. Päeval tõuseb temperatuur päikese soojuse mõjul kuni 800 °C ja toimub selle kihi märkimisväärne soojuspaisumine. Öösel jahutub õhk kiiresti maha ja kiht tõmbub kokku. Termosfääri ulatust mõjutavad ka aastaajad, Maa magnetism ja päikesekiirguse intensiivsus.[5]

Termosfäär koosneb lämmastiku ja hapniku aatomitest ja ioonidest.

Termosfääris esinevad virmalised; seal lendavad kosmoselaevad ja satelliidid. Seal pidurduvad ja põlevad ära meteoorid; seega kaitseb termosfäär Maad maailmaruumi ohtlike mõjude eest.

Viited