Stackelberg

Stackelberg on Rootsi, Liivimaa, Eestimaa, Saaremaa ja Kuramaa aadlisuguvõsa.

Stackelbergi suguvõsa aadli- ja parunivapp
Stackelbergi suguvõsa vabahärravapp (Haljava liin)
Stackelbergi suguvõsa krahvivapp

Stackelberge on esimest korda märgitud Riia võlaraamatus 1306. aastal Henrikus de Stakilbergi isikus. 1341 on mainitud rüütel Arnold Stakelbergi, kes elas Tartus. 1389 läänistas Tartu piiskop Dietrich III Damerow Arnold Stakelbergi pojale Johannile Zelgeli mõisa. Stackelbergide vapi kohta pärineb esmane info aastast 1394 kui Peter Stackelberchi pitser leidub ühel Lübeckis allkirjastatud dokumendil. 15. sajandil elas Arnt Stackelberg, kelle poeg Peter pani aluse Stackelbergide kõrgele positsioonile kohalikus aadlihierarhias.

Peter Stackelberg osales noore mehena Wolter von Plettenbergi sõjakäikudes venelaste vastu.Hiljem sai ta Tartu piiskopkonna stiftifoogtiks. Peter Stackelberg suri 1545. aasta sügisel ja tema poegadest põlvnesid suguvõsa peamised liinid: Vanimast pojast Reinholdist põlvnes Kaagvere liin, Johannist põlvnes Kambja liin, Peterist Pidula liin ja Johann nooremast Haljava liin.

Tartu piiskopkonna toohärra Stakelberch valdas Liivi sõja algul Tartu piiskopkonnas Vana-Kastre vasallilinnust.

Stackelbergide suguvõsa liikmed said 1714. (nr. 127[1]) ja 1727. aastal (nr. 192[2]) Rootsi rüütelkonna vabahärra- ja 1763. aastal Rootsi krahvitiitli (nr. 100[3]) ning kanti ka tituleerimata aadlisuguvõsadena 1625. aastal nr. 113[4] ja 1664. aastal nr. 686[5] all Rootsi rüütelkonna aadlisuguvõsade loendisse.

1741. aastal immatrikuleeriti suguvõsa liikmed Saaremaa rüütelkonna aadlimatriklisse, 1746. aastal Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse, 1747. aastal Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse, 1840. ja 1870. aastal Kuramaa rüütelkonna aadlimatriklisse.

Kaagvere liin

Peter Stackelbergi vanimast pojast, Reinholdist põlvnes Liivimaa Kaagvere (saksa k. Haus Kagrimois[6]) suguvõsaliin. Selle liini esindajatele kuulusid erinevatel aegadel Võrumaa Kaagri, Virumaa Mõdriku, Rägavere ja Harjumaa Sutlema mõis.

Risti perekonnaharu

Kambja liin

Stackelbergide suguvõsa Liivimaa Kambja suguvõsaliin (saksa k. Haus Kamby[18]) pärineb Peter Stackelbergi teisest pojast Johannist.Liin jagunes veel omakorda väiksemateks harudeks. Kambja liinist pärit Stackelbergidele kuulusid muuhulgas Virumaa Püssi, Purtse, Hirmuse, Voorepere, Kohtla, Ereda, Atsalama, Väike-Pungerja, Väike-Soldina, Pagari, Puhatu; Liivimaa Taagepera, Stakenbergu (Lätis) mõis.

Johann vanemast (1510–1583), Peter Stackelbergi pojast, põlvnes Kambja suguvõsaliin

Taagepera perekonnaharu

Püssi perekonnaharu

Eestimaa rüütelkonna peamees 1747–1753, Otto Magnus von Stackelberg (1704–1765)
Krahv Otto Magnus von Stackelberg (1736–1800)

Pidula liin

Peter Stackelbergi kolmas poeg, kelle nimi oli samuti Peter (u 1515– u 1589), ja tema poeg Caspar (surnud 1616) kellele kuulus Saaremaa Pidula mõis, pani aluse kolmandale suurele Pidula (saksa k. Haus Piddul[33] perekonnaharule, kelle järglastest Karja kihelkonna Triigi mõisnikust Casparist (surnud 1661) ja Kihelkonna kihelkonna Pidula ja Rootsiküla mõisnikust Matthiasest (surnud 1657) hiljem jagunesid väiksemateks suguvõsaliinideks.

Pidula liini Stackelbergidele kuulusid Triigi, Kassari, Väike-Rõude, Saastna, Rootsiküla, Imavere, Adavere, Hermani, Elistvere, Piibe, Abja, Vääna, Vormsi, Riisipere, Pajaka, Putkaste, Mäo, Seli, Roobaka, Tumala, Vana-Võidu ja Loodi mõis.

Triigi perekonnaharu

Piibe perekonnaharu

Rootsiküla perekonnaharu

Kassari perekonnaharu

Tumala perekonnaharu

Stackelbergi suguvõsa vabahärravapp (Tumala liin)
Karl Adam von Stackelberg (1669–1749), Rootsi kindralleitnant, 1719. aastal Saaremaa kuberner

Elistvere-Krootuse-Abja-Pidula perekonnaharu

Riisipere perekonnaharu

Haljava liin

Stackelbergide Haljava haru vapp

Stackelbergide Virumaa Haljava haru põlvnes stiftifoogt Peteri noorimast pojast, kelle nimi oli nagu ka teisel pojal Johann, Johann noorem. Suguvõsa Haljava (saksa k. Haus Hallinap) suguvõsaliin[70].

Tema järeltulijatele kuulusid Moora, Kuksema, Öötla, Kiviloo, Eivere ja Roosna-Alliku mõis. Haljava liinist põlvneb ka Stackelbergide Rootsi-Soome haru.

Kuksema perekonnaharu

Krahv (1762) Jürgen (Georg) Johann von Stackelberg (1697–1766), Eestimaa maanõunik, Eestimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistooriumi president, Haljava, Aaspere ja Roosna-Alliku mõisa omanik. Berndt Otto von Stackelbergi (1662–1734) poeg. Suguvõsa Kuksema (saksa k. Haus Jürgensberg) suguvõsaliin[76]

Moora perekonnaharu

Georg Woldemar Alexander von Stackelberg (04.07.1835 Tallinn – 14.02.1917 Küti)
Heinrich (Henry) Alexander von Stackelberg (24.07.1869 Lasinurme – 26.04.1933 Jena), kreisisaadik, Lõusa ja Laekvere mõisa omanik.

Kiviloo perekonnaharu

Otto Bruno Peter von Stackelberg (11.06.1867 Kiviloo – ?), Vedu mõisa omanik
Wolter Woin Woldemar von Stackelberg (07.03.1849 Kiviloo – 17.02.1901 Belaja Zerkow), Venemaa keisririigi sõjaväelane[84]

Suguvõsa liikmeid

  • Vabahärra Heinrich von Stackelberg (1905–1946), Saksa majandusteadlane, strateegilise majandusmängu Stackelbergi mudel (1934) looja.

Viited

Välislingid