Spitzeri kosmoseteleskoop
Spitzeri kosmoseteleskoop, varasem Space Infrared Telescope Facility (SIRTF), oli NASA kosmoseobservatoorium, mis saadeti orbiidile 2003. aastal.
 Kunstniku kujutis Spitzeri kosmoseteleskoobist | |
| Nimed | Space Infrared Telescope Facility |
|---|---|
| Missiooni tüüp | infrapuna-kosmoseteleskoop |
| Operaator | NASA / JPL / Caltech |
| COSPAR ID | 2003-038A |
| SATCAT | 27871 |
| Missiooni kestus | 2,5–5 aastat (planeeritud) 16 aastat 11 kuud 30 päeva |
| Kosmoseaparaadi omadused | |
| Tootja | Lockheed Ball Aerospace |
| Stardimass | 950 kg |
| Kuivmass | 884 kg |
| Lasti mass | 851,5 kg |
| Missiooni algus | |
| Stardi aeg | 05.35.39, 25. august 2003 (UTC) |
| Kanderakett | Delta II |
| Stardikompleks | Cape Canaverali stardikompleks 17B |
| Käikuandmise aeg | 18. detsember 2003 |
| Missiooni lõpp | |
| Kõrvaldamine | kanti maha |
| Deaktiveerimise aeg | 30. jaanuar 2020 |
| Orbiidi elemendid | |
| Taustsüsteem | Heliotsentriline orbiit |
| Ekstsentrilisus | 0,011 |
| Periapsiid | 1,003 aü |
| Apoapsiid | 1,026 aü |
| Orbiidi kalle | 1,13° |
| Tiirlemisperiood | 373,2 päeva |
| Epohh | 16. märts 2017 00:00:00 |
| Põhi | |
| Tüüp | Ritchey–Chrétieni teleskoop |
| Läbimõõt | 0,85 m |
 Suurte Observatooriumide programm | |
Spitzeri missioon pidi esialgsete plaanide kohaselt kestma 2 ja pool aastat, võimalusega pikendada seda kuni viie aastani. 15. mail 2009 lõppesid kosmoseteleskoobil vedela heeliumi varud ning seetõttu polnud enamik selle seadmeid enam kasutatavad.[1] Kaks kaamerat olid siiski töökorras ning missioon jätkus. Spitzeri kosmoseteleskoobi pikendatud missiooni nimi on Spitzeri Soe Missioon. Teleskoop deaktiveeriti lõplikult 30. jaanuaril 2020.[2][3]
Vastavalt NASA traditsioonidele nimetati kosmoseteleskoop pärast töökorda seadmist ümber ning avalikul nimevõistlusel nimetati kosmoseteleskoop astronoom Lyman Spitzeri järgi Spitzeri kosmoseteleskoobiks.[4]
Spitzeri kosmoseteleskoop asub geotsentrilise orbiidi asemel heliotsentrilisel orbiidil. Kosmoseteleskoop liigub Maa järel, kuid eemaldub sellest umbes 0,1 astronoomilise ühiku võrra aastas.[5] Teleskoobi peapeegli diameeter on 85 cm ja see on valmistatud berülliumist. Peegel oli põhimissiooni ajal jahutatud 5,5 kelvinini (−268 °C).[6]