Rootsi jalgpallikoondis
Rootsi jalgpallikoondis on Rootsi jalgpalliliidu esindusmeeskond, mis esindab Rootsit rahvusvahelistel jalgpallivõistlustel.
| Rootsi jalgpallikoondis | |||
|---|---|---|---|
| Jalgpalliliit | Svenska Fotbollförbundet (asutatud 1904) | ||
| Konföderatsioon | UEFA | ||
| Peatreener | Janne Andersson | ||
| Kapten | Andreas Granqvist | ||
| Rekordinternatsionaal | Anders Svensson (148 mängu) | ||
| Parim väravakütt | Zlatan Ibrahimović (62 väravat) | ||
| Kodustaadion | Friends Arena | ||
| FIFA edetabeli koht | 17. (veebruar 2022) | ||
| Kõrgeim | 2. (november 1994) | ||
| Madalaim | 45. (2015, 2017) | ||
| |||
| Esimene kohtumine | Rootsi –  Norra 11:3 (Göteborg, 12. juuli 1908) | ||
| Suurim võit | Rootsi –  Läti 12:0Rootsi –  Lõuna-Korea 12:0 (Stockholm, 29. mai 1927 London, 5. august 1948) | ||
| Suurim kaotus |  Suurbritannia – Rootsi 12:1 (London, 20. oktoober 1908) | ||
| Maailmameistrivõistlused | |||
| Kvalifitseerunud | 12 (esmakordselt 1934) | ||
| Parim tulemus | Teine koht (1958) | ||
| Euroopa meistrivõistlused | |||
| Kvalifitseerunud | 7 (esmakordselt 1992) | ||
| Parim tulemus | Poolfinalist (1992) | ||
| Olümpiamängud | |||
| Olümpiasaavutused | Kuldmedal (1948) | ||
Ajalugu
Rootsi oli üks seitsmest FIFA asutajast mais 1904, kuid kodumaal oli jalgpalluritel hokimängijatega üks alaliit kuni 1906. aastani. 12. juulil 1904 pidas Rootsi esimese ametliku maavõistluse, võites Norrat 11:3.
1908. aasta olümpiale sõitsid rootslased edulootustega, kuid reaalsus oli karm: Suurbritanniale kaotati 1:12 ja Hollandile 0:2. 1913. aastal kaotati Taanile võõrsil 0:8 ja kodus koguni 0:9.
Teisest maailmasõjast puutumata jäänud Rootsi sai 1948. aasta Londoni olümpiamängudel kulla, võites finaalis Jugoslaavia 3:1. Esimesel sõjajärgsel MM-il 1950 Brasiilias koosnes Rootsi koondis ainult amatööridest, kuid sellegipoolest võideldi välja pronksmedal Uruguay ja Brasiilia järel ning Hispaania ees.
Hästi on hakkama saadud ka suurvõistluste korraldamisega. Heade tulemuste tõttu andis FIFA 1958. aasta MM-i Rootsi korraldada. Kodumeeskond ei petnud publiku ootusi: inglase George Raynori juhendamisel jõuti finaali, kus tuli tunnistada Brasiilia 5:2 paremust. 3:2 võit 1959 Wembleyl Inglismaa üle tõestas, et rootslaste edu polnud juhus.
Rootsi uus tõus toimus 1990. aastate alguses. 1992. aasta EM-il mängis Rootsi end kodus nelja hulka. Kolmanda koha mängus jäädi alla Hollandile. 1994. aastal USA-s peetud MM-il tuli 36-aastase vaheaja järel taas medal: pronksimängus võideti Bulgaariat 4:0. Suurimad tähed medalimeeskonna olid Martin Dahlin, Tomas Brolin ja Kennet Andersson.
Aastatel 1990–2007 oli UEFA president rootslane Lennart Johansson.
Mängijad
Rootsi koondis 2020. aasta Euroopa meistrivõistlustel.
10 edukamat väravakütti
| Nr | Mängija | Karjäär | Väravaid | Mänge |
|---|---|---|---|---|
| 1 | Zlatan Ibrahimović | 2001– | 62 | 118 |
| 2 | Sven Rydell | 1921–1932 | 49 | 43 |
| 3 | Gunnar Nordahl | 1942–1948 | 43 | 33 |
| 4 | Henrik Larsson | 1993–2009 | 37 | 106 |
| 5 | Gunnar Gren | 1939–1958 | 32 | 57 |
| 6 | Kennet Andersson | 1990–2000 | 31 | 83 |
| 7 | Marcus Allbäck | 1999–2008 | 30 | 74 |
| 8 | Martin Dahlin | 1991–1997 | 29 | 60 |
| 9 | Agne Simonsson | 1956–1961 | 27 | 51 |
| 9 | Tomas Brolin | 1990–1995 | 27 | 47 |
| 11 | Per Kaufeldt | 1921–1931 | 23 | 33 |
Kohtumised Eesti koondisega
2021. aasta juuni seisuga oli Eesti jalgpallikoondis Rootsiga kohtunud 18 korda, millest 15 korral oli võitnud Rootsi ja kolmel korral oli mängitud viiki. Väravate vahe oli Rootsi kasuks 55:17.[1] Rootsi oli teine FIFA liikmesriik, kellega Eesti koondis ametliku kohtumise pidas.
Vaata ka
- Jalgpall 1952. aasta suveolümpiamängudel
- Rootsi jalgpallikoondis 1950. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel
- Rootsi jalgpallikoondis 2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel
- Rootsi jalgpallikoondis 2004. aasta Euroopa jalgpallimeistrivõistlustel
- Rootsi jalgpallikoondis 2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel