Roomav madar

Roomav madar
	; Illustratsioon Otto Wilhelm Thomé raamatust "Flora von Deutschland, Österreich und der Schweiz" (1885)
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae;
Hõimkond	Katteseemnetaimed Magnoliophyta;
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida;
Selts	Rubiales;
Sugukond	Madaralised Rubiaceae;
Perekond	Madar Galium;
Liik	Roomav madar;
Binaarne nimetus
	Galium aparine; Linné
Sünonüümid
	Aparine hispida Moench nom. illeg.; Aparine vulgaris Hill; Asperula aparine (L.) Besser nom. illeg.; Asterophyllum aparine (L.) Schimp. & Spenn.; Crucianella purpurea Wulff ex Steud.; Galion aparinum (L.) St.-Lag.; Galium aculeatissimum Kit. ex Kanitz; Galium adhaerens Gilib. nom. inval.; Galium aparine var. agreste P.D.Sell; Galium aparine subsp. agreste P.D.Sell; Galium aparine var. aparine L; Galium aparine var. fructibushispidis Franch.; Galium aparine var. intermedium (Mérat) Bonnet; Galium aparine f. intermedium (Mérat) R.J.Moore; Galium aparine var. 'marinum Fr.; Galium aparine var. microphyllum Clos; Galium aparine var. minor Hook.; Galium aparine var. pseudoaparine (Griseb.) Speg.; Galium aparine var. subglabrum Peterm.; Galium asperum Honck. nom. illeg.; Galium australe Reiche nom. illeg.; Galium borbonicum var.makianum Cordem.; Galium charoides Rusby; Galium chilense Hook.f.; Galium chonosense Clos nom. illeg.; Galium hispidum Willd.; Galium horridum Eckl. & Zeyh. nom. illeg.; Galium intermedium Mérat nom. illeg.; Galium lappaceum Salisb. nom. illeg.; Galium larecajense' Wernham; Galium parviflorum Maxim. nom. illeg.; Galium pseudoaparine Griseb.; Galium scaberrimum Vahl ex Hornem.; Galium segetum K.Koch; Galium tenerrimum Schur; Galium uliginosum Thunb. nom. illeg.; Galium uncinatum Gray; Rubia aparine (L.) Baill.;

Roomav madar ehk virn (ladina keeles Galium aparine; rahvapäraselt karn virn, virnarohi, kiskjarohi, kassitapp^[2]) on madaraliste sugukonda kuuluv üheaastane ja ühekojaline rohttaim.^[3]

Botaaniline iseloomustus

Roomav madar on üheaastane 30–120 cm kõrgune 2,5–4 cm pikkuste lehtedega rohttaim. Roomava madara õied on valged. Vili on kaksikvili ja koosneb kahest kerakesest.

Levila

Roomav madar on Eestis levinud taim, teda võib kohata kasvamas rannikul, võsastikes, jäätmaal ja umbrohuna põldudel ja aedades.

Taim on levinud Euroopas, Aasias (eriti Siberis), Põhja- ja Lõuna-Ameerikas.^[4] Aga ka Suurbritannias, Kanaari saartel, Jaapanis, Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Mehhikos, Kesk-Ameerikas, Austraalias, Uus-Meremaal jm.^[5]

Ravimtaim

Pikemalt artiklis Roomava madara ürt

Roomavat madarat kasutatakse ravimtaimena. Ürt (Galii aparinis herva) on taime maapealne osa. Ürti kogutakse taime õitsemise ajal ja kuivatatakse. Droog sisaldab iridoide, flavonoide, antratseene, kumariine, tanniine, orgaanilisi happeid, mineraalaineid (vask, tsink, raud, mangaan, boor, titaan, strontsium, vanaadium, tallium, nikkel, molübdeen), rasvõli jpm.^[4]

Droogil on uriinieritust suurendav toime. Kasutatakse düsuuria, kuseteede, lümfisõlme-, mao- ja peensoolepõletiku, haavandtõve ja palaviku korral. Suurendab sapinõristust.^[4]

Rahvameditsiinis peetakse teda põletiku-, mikroobi-, oksüdeerumis- ja vähivastaseks.^[6]

Viited

Kirjandus

Ain Raal, "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 380, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010

Välislingid

Roomav madar andmebaasis eElurikkus

[2]

[3]

[1]

[4]

[5]

[6]

Search