Raudteetransport Lätis

Raudteetransport Lätis on raudteid ja raudteeveeremit kasutav transport Lätis.

Raudteeliinid Lätis, mustaga on märgitud tegutsev Gulbene–Aluksne kitsarööpmeline raudteeliin

Lätis on raudteid kokku 2263,3 km. Kasutusel on laiarööpmeline raudtee, kuid Gulbene ja Aluksne vahel on säilinud liiklus ka 33,4 km pikkusel 750 mm kitsarööpmelisel raudteel (Gulbene–Aluksne kitsarööpmeline raudtee).

Ajalugu

Raudteetranspordi areng Lätis algas 19. sajandi II poolel, kui 1860. aastal rajati 160 km pikkune Peterburi–Varssavi raudtee laiarööpmeline raudteeharu Abrene (Põtalovo) ja Dünaburgi (Daugavpils) vahel.

Raudteetaristu moodustamise ajal oli Läti jaotatud Venemaa keisririigis 3 kubermangu vahel: Liivimaa, Vitebski ja Kuramaa kubermang.

1907. aastal lülitati Peterburi–Varssavi raudtee koos Balti raudtee ja Pihkva–Riia raudteega Looderaudteede koosseisu.

Lätis ehitatud raudteed

Lätis ehitatud raudteed
Aasta	Raudtee nimetus	Rööpmelaius avamisel	Pikkus km	Märkused
1860	Ostrovi–Daugavpilsi raudtee	laiarööpmeline	191 versta	Peterburi–Varssavi raudtee harutee
1861	Riia–Daugavpilsi raudtee	laiarööpmeline	232 km	hiljem osa Riia–Orjoli raudteest (ru)
1862	Daugavpilsi-Kaunase raudtee	laiarööpmeline	Lätis 24 km	osa Peterburi–Varssavi raudteest
1866	Daugavpilsi–Vitebski raudtee	laiarööpmeline	244 versta	Vitebski kubermangu linnade Daugavpilsi ja Vitebski vahel
1868	Riia–Jelgava raudtee (Riia–Jelgava–Mažeikiai)	laiarööpmeline	algselt 41.5 km, tänapäeval 43 km	Ehitati I maailmasõja ajal Saksa vägede poolt ümber standardrööpmeliseks 1435 mm. 1940 ehtati tagasi laiarööpmeliseks ja 1941 uuesti standardrööpmeliseks. 1944 ehitati üks rööbastee rada uuesti laiarööpmeliseks. 1972 elektrifitseeriti kogu Riia–Jelgava raudteelõik ja uuendati lõigu mõlemad rööbastee rajad laiarööpmeliseks.
1871	Liepaja-Kaunase raudtee	laiarööpmeline	276 km	osa Liibavi-Romno raudteest
1871	Riia–Milgravise raudtee	laiarööpmeline	11 km	Mīlgrāvis, saksapäraselt Mühlgraben
1872	Riia–Bolderaja raudtee			Raudtee jaoks ehitati 1872. aastal üle Daugava jõe esimene Riia raudteesild
1873	Daugavpilsi–Radviliškise raudtee	laiarööpmeline		Radviliškis
1876	Riia–Tukumsi raudtee		54 versta
1877	Riia–Aizkraukle raudtee		82 km
1889	Riia–Pihkva raudtee	laiarööpmeline		Lätis asus raudtee Valga–Riia raudteeliin, Eestis Valga–Petseri osa,
1896	Valga–Ruhja–Pärnu raudtee	kitsarööpmeline		raudtee läbis Lätimaad
1896	Jelgava raudtee
1900	Liepaja–Aizpute raudtee	kitsarööpmeline 1000 mm	48 km	Ehitas Hasenpotheri raudteeselts aastal 1900. Alates aastast 1938 Läti riigiraudtee kasutuses laiusega 750 mm, suleti 1964.
1900	Moskva–Ventspilsi raudtee	laiarööpmeline	1103 km
1903	Valga–Mõniste–Ape–Aluksne–Gulbene–Pļaviņas raudtee	kitsarööpmeline	211 km	Liivimaa kubermangu Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel
1906	Stende-Ventspilsi kitsarööpmeline raudtee	kitsarööpmeline	280 km	Kuramaa kubermangu Kura poolsaare põhjapoolsem osa
1912	Ainaži–Valmiera–Smiltene raudtee^[1]	kitsarööpmeline		Wolmari (Valmiera) Juurdeveoraudtee Seltsile (VJVRS) kuulunud raudtee Liivimaa kubermangu Põhja-Läti aladel. II maailmasõja Saksa okupatsiooni ajal ühendati Riisselja–Orajõe–Ikla raudteega.
1932	Liepaja–Alsunga raudtee	kitsarööpmeline		Liepaja–Alsunga raudtee ehitati kitsarööpmelisena 750 mm kuid hiljem ehitati ümber standardlaiusele 1435 mm ja 1944 laiarööpmeliseks 1520 mm.^[2] Alsunga-Kuldiga raudteelõik oli kasutuses kuni 1974.^[3] Oli osa Liepaja–Vainode–Klaipeda–Königsbergi raudteeliinist.
1937	Riia-Ruhja raudtee	laiarööpmeline		Tänapäeval on kasutusel liini lõunapoolne osa Riia-Skulte raudtee, mis on elektrifitseeritud.

Vaata ka

Raudteetransport Eestis

Viited

Välislingid

[1]

[2]

[3]

Search