Rabamurakas

Rabamuraka teaduslik nimetus tuleb kreekakeelsetest sõnadest χαμαι chamai 'maapinnal' ja μορος moros 'mooruspuu'.

Rahvapärased nimetused: põldmari, marivars, põldvääne, karumarjad.

Rabamurakas on levinud põhjapoolkeral kuni soode lõunapiirini. Ta kasvab põhjas kuni 78. ja lõunas kuni 55. põhjalaiuseni, mägedes hajusalt kuni 44. põhjalaiuseni. Eriti tüüpiline on ta Põhja- ja Baltimaadele, kuid kasvab ka Briti saarte nõmmedel, Gröönimaa rannikul, suuremas osas Venemaast ning peaaegu kõikjal Kanada ja Alaska mandriosas. Ameerika Ühendriikides kasvab rabamurakat veel Minnesota, New Hampshire'i ja Maine'i osariigis ning pisut ka New Yorgi osariigi mägedes.^[1] Jääajal oli taime levila märksa suurem ning jäänukina sellest ajast kohtab neid Saksamaal Weseri ja Elbe orus, kus nad on looduskaitse all.

Rabamurakas talub külma alla –40 °C, kuid on tundlik soola ja kuivuse suhtes. Ta eelistab märgi päikesepaistelisi kasvukohti, mille muld on happeline (pH 3,5–5).

Eestis võib rabamurakat esineda kohati massiliselt. Rabamurakas kasvab rabas, siirdesoos ja soometsas. Tavaliselt esineb ta koos männi ja turbasamblaga ning pigem toitainevaestes kohtades.

Murakataim kasvab enamasti 10–25 cm kõrguseks.

Vars on püstine. Sellele kinnitub tavaliselt 2–4 ümarneerjat 5–7-hõlmalist kergelt voltis tumerohelist lehte.

Õied on ühesugulised, 4–6 valge kroonlehega. Õis asub üksikult varre tipus. Isasõie läbimõõt on umbes 3 cm, emasõis on veidi väiksem. Murakaõis on suur ja avatud, mida meelsasti külastavad sirelased ja teised kahetiivalised, kuid ka väiksemad mardikalised ja kimalased.^[2]

Rabamurakal on pikk ja sitke harunev risoom.

Kuigi muraka vilja nimetatakse tavaliselt marjaks, on tal tegelikult koguluuvili. Koguvili võib koosneda 5–25 "terast", millest igaühe sees on luuseeme. Kerajas vili on alguses kõva ja punane, valmides värvub kollaseks ja muutub pehmeks.

Rabamurakas õitseb mais ja juunis. Taime tolmeldavad putukad. Erinevalt enamikust murakaliikidest ei ole rabamurakal isetolmlemine võimalik, selleks on vaja kaht eri soost taime.

Vili valmib juulis-augustis. Hästiidanevaid seemneid levitavad linnud. Seemnest täiskasvanuks saamiseni kulub taimel kuni 7 aastat. Murakat söövad teiste hulgas sookurg ja karu, kelle seedekulgla läbinuna on seemnetel märksa suurem tõenäosus idaneda.

Taime paljundamiseks tuleb mais või augustis risoomist jupp lõigata ja maha istutada. Saadud taim on oma vanema geneetiline koopia.

Saak on aastati väga erinev. Viljumine on tundlik nii hiliste öökülmade kui ka teiste ebasoodsate ilmastikutingimuste suhtes.

Põhjamaades on püütud välja töötada võimalusi rabamuraka kasvatamiseks kultuurtaimena, kuid seni ei ole see eriti hästi õnnestunud. Norra impordib Soomest igal aastal 200–300 tonni rabamurakaid ning Norra valitsus on käivitanud nende aretamise ja kasvatamise projekti, kaasates soomlasi, rootslasi ja šotlasi. Alates 2002. aastast müüakse sorte Apollo (isastaimed), Fjellgull (emastaimed) ja Fjordgull (emastaimed). Murakat kasvatatakse aladel, mis üldjuhul ühegi teise põllumajandustaime kasvatamiseks ei sobi, näiteks Norra põhjarannikul.^[1]

Rabamurakamarjade müügihind oleneb tugevalt aastasest saagist. See võib küündida 10 euroni kilogrammi kohta.^[3]

Rabamuraka vili on aromaatne ja maitsev. See sisaldab suhkruid, sidrunhapet ja C-vitamiini. Viljad sisaldavad ka bensoehapet, mis on looduslik konservant ja annab viljadele hea säilivuse. Värsketel marjadel on iseloomulik hapukas maitse. Üleküpsenud marjad muutuvad kreemikaks ja nende maitse meenutab jogurtit.^[5]

Poolküpsena korjatud vili järelvalmib. Vilja kasutatakse värskelt ning sellest tehakse näiteks moosi, kompotti, mahla, siirupit, veini, likööri ja muid jooke. Soomes süüakse marju kohaliku leibjuustuga, lisades palju koort ja suhkrut. Rootsis pannakse murakaid vahvlijäätise peale. Norras süüakse neid vahukoore ja ohtra suhkruga ning pannakse martsipanikoogi peale. Kanadas maitsestatakse murakatega õlut ja tehakse moosi, kuigi mitte nii palju kui Skandinaavias. Alaskal segatakse marju loivaliste, põhjapõdra või karibuu rasvaga ja suhkruga, et valmistada niinimetatud eskimojäätist, mille täpne koostis oleneb piirkonnast.

Rahvameditsiinis on vilja ja ka kogu taime kasutatud köha, tuberkuloosi, reuma, podagra, kusepõie- ja südamehaiguste ravimisel. Meremehed ja põhjarahvad on murakat kasutanud skorbuudi ärahoidmiseks.

Rabamurakat kujutatakse Norra Unjárga valla vapil ja Soome kaheeurosel mündil. Rootsi erakonna Rahvusdemokraatide logol on kujutatud rabamuraka isasõis.

• 
  Poolküps murakas
• 
  Küps murakas
• 
  Murakad Piiumetsa rabas
• 
  Muraka luuseemned

 Rabamurakas – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

• Rabamurakas andmebaasis eElurikkus