Rästik | |
---|---|
Nokisrästik | |
Taksonoomia | |
Riik | Loomad Animalia |
Hõimkond | Keelikloomad Chordata |
Klass | Roomajad Reptilia |
Selts | Soomuselised Squamata |
Alamselts | Maolised Serpentes |
Sugukond | Rästiklased Viperidae |
Alamsugukond | Pärisrästiklased Viperinae |
Perekond | Rästik Vipera (Laurenti, 1768[2]) |
Sünonüümid | |
|
Rästik (Vipera) on rästiklaste sugukonda kuuluv maoperekond.
Rästikute perekonnas on vähemalt 23 liiki, ent süstemaatika pole päris selge. Kirjeldatud on 27 rästikuliiki.[3]
Eestis elab pärismaisena rästikute perekonna üksainus liik – harilik rästik.
Liigid[1] | Taksoni autor[1] | Alam- liike[m 1] | Levila[1] |
---|---|---|---|
Vipera albicornuta | Nilson & Andrén, 1985 | 0 | Zanjani org ja seda ümbritsevad mäed Iraanis |
Vipera albizona | Nilson, Andrén & Flärdh, 1990 | 0 | Türgi keskosa |
Vipera ammodytes (nokisrästik) | Linnaeus, 1758 | 4 | Itaalia kirdeosa, Slovakkia põhjaosa, Ungari lääneosa, Sloveenia, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Montenegro, Albaania, Põhja-Makedoonia, Kreeka, Rumeenia, Bulgaaria, Türgi, Gruusia ja Süüria |
Vipera aspis (aspisrästik)[4][m 2] | Linnaeus, 1758 | 4 | Prantsusmaa, Andorra, Hispaania loodeosa, Saksamaa kaguosa, Šveits, Monaco, Elba saar ja Montecristo saar, Sitsiilia, Itaalia, San Marino ja Sloveenia kirdeosa |
Vipera barani | Böhme & Joger, 1984 | 0 | Türgi kirdeosa |
Vipera berus (harilik rästik) | Linnaeus, 1758 | 3 | Lääne-Euroopa (Suurbritannia, Skandinaavia, Prantsusmaa), Kesk-Euroopa (Itaalia, Albaania, Bulgaaria ja Põhja-Kreeka) ja Ida-Euroopa kuni Arktikani. Venemaa (Vaikse ookeani Sahhalin), Põhja-Korea, Mongoolia ja Hiina põhjaosa |
Vipera bornmuelleri | Werner, 1898 | 0 | Golani kõrgendikud, Liibanoni lõunaosa ja Süüria |
Vipera bulgardaghica | Nilson & Andrén, 1985 | 0 | Bolkari mäed, Niğde provints Türgis |
Vipera darevskii | Vedmederja, Orlov & Tuniyev, 1986 | 0 | Dzavacheti mäed Armeenias ja lähedal asuvad alad Gruusias |
Vipera dinniki | Nikolsky, 1913 | 0 | Venemaa (Suur Kaukasus) ja Gruusia (kõrgmäestik Inguri jõe jõgikonnas), Aserbaidžaan |
Vipera kaznakovi (kaukaasia rästik)[4] | Nikolsky, 1909 | 0 | Türgi kirdeosa, Gruusia ja Venemaa (Musta mere idarannik) |
Vipera latastei (tömpnina-rästik)[4] | Bosca, 1878 | 1 | Euroopa (Prantsusmaa, Portugal ja Hispaania) ja Aafrika (Vahemere piirkond: Maroko, Alžeeria ja Tuneesia) |
Vipera latifii | Mertens, Darevsky & Klemmer, 1967 | 0 | Alborzi mäestik ja Lari org Iraanis |
Vipera lotievi | Nilson et al., 1995 | 0 | Suur-Kaukasuse mäestik Venemaal, Gruusias ja Aserbaidžaanis |
Vipera monticola | Saint-Girons, 1954 | 0 | Kõrg-Atlase mäestik Marokos |
Vipera nikolskii | Vedmederja, Grubant & Rudajewa, 1986 | 0 | Ukraina keskosa |
Vipera palaestinae | Werner, 1938 | 0 | Süüria, Jordaania, Iisrael ja Liibanon |
Vipera pontica | Billing, Nilson & Sattler, 1990 | 0 | Artvini provints Coruh' orus Türgis |
Vipera raddei | Boettger, 1890 | 0 | Türgi idaosa, Iraani põhjaosa, Armeenia, Aserbaidžaan ja oletatavasti ka Iraak |
Vipera seoanei | Lataste, 1879 | 1 | Prantsusmaa edelaosa ja Hispaania ning Portugali põhjapiirkonnad |
Vipera ursinii (stepirästik)[4] | (Bonaparte, 1835) | 0 | Prantsusmaa lõunaosa, Austria idaosa (väljasurnud), Ungari, Itaalia keskosa, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Albaania põhjaosa, Rumeenia, Bulgaaria põhjaosa, Kreeka, Türgi, Iraani põhjaosa, Armeenia, Aserbaidžaan, Gruusia, Venemaa ja Kasahstan, Kõrgõzstan, Usbekistan ja Xinjiang piirkond Hiinas |
Vipera wagneri | Nilson & Andrén, 1984 | 0 | Türgi idaosas paiknevad mäed ja Iraan |
Vipera xanthina (armeenia rästik)[4] | Gray, 1849 | 0 | Kreeka ja Kreeka saarestikes paiknevad saared: Symi, Kos, Kalymnos, Leros, Lipsi, Patmos, Sámos, Chíos ja Lesbos; Ida-Traakia, Anatoolia põhjaosa (Kayseri) ja muud saared |
Kõik selle perekonna liigid on varustatud tõhusa mürgiaparaadiga. Nende peas paiknevad nii liigutatavad kanalitega mürgihambad kui ka vastavad sekretoorsed näärmed. Rästikute süljenäärmete eritise funktsiooniks on saaklooma võimalikult kiire surmamine. Lisaks on rästikutel ka kohastunud käitumismustrid. Inimeste vastu kasutavad nad oma mürgiaparaati enamasti siiski pigem ohuolukorras ja enesekaitseks.