Räägu mõis
 | See artikkel on Lääne-Nigula kihelkonna mõisast; samanimelise Pärnu kihelkonna mõisa kohta vaata Räägu mõis (Pärnu) |
Räägu mõis (ka Reko mõis[viide?]; saksa keeles Hohenheim või Recko) oli rüütlimõis Lääne-Nigula kihelkonnas Läänemaal[1]. Nüüdisajal jääb mõis Lääne maakonda Lääne-Nigula valda[1].
Kuni 1816. aastani oli Räägu Kärbla mõisa karjamõis. 1816 eraldati Räägu Kärbla mõisast ja oli sellest ajast iseseisev mõis. Mõisa katusekorrusega puust peahoone ehitati 1835[1].
Ajalugu
Kuni 1816. aastani kuulus Räägu mõis Kärbla mõisa alla, olles selle karjamõisaks. 1816 leppisid Kärbla mõisa toonased pärijad, 1809. aastal surnud Catharina Charlotte Natalie von Traubenbergi (sünd von Mohrenschildt) lapsed, Paul Friedrich von Traubenberg ja Marie Elisabeth von Vogdt (sündinud von Traubenberg), keda esindas kuraatorina abikaasa Paul Peter Johann von Vogdt, kokku mõisa omavahelises jagamises nii, et Paul Friedrich sai endale Kärbla mõisa ligi 9 adramaaga ja Marie Elisabeth Räägu karjamõisa 4,5 adramaaga. Kokkuleppe tulemusena tekkiski Räägu rüütlimõis saksakeelse nimega Hohenheim (endise karjamõisa saksakeelne nimi oli Recko).[2]
1830 omandas avaliku müügi teel mõisale pandiõiguse assessor, staabiratsaväekapten Alexander von Barlöwen, kes loovutas selle juba järgmisel aastal kolleegiumisekretäri prouale Annette Marie Rinnele (sünd Zeller). 1842 läks mõis müügi teel haagikohtunik Alexander Berend Heinrich von Mohrenschildtile, kelle valduses oli ka Kärbla mõis. Sestpeale kuulusid mõlemad mõisad taas samale omanikule ja Räägust kujunes peamõis, jättes Kärbla kõrvalmõisa rolli. 1865 omandas mõlemad mõisad 50 000 hõberubla eest kaardiväe eruleitnant Ernst Berend Theodor von Ramm. 1879 müüs von Ramm mõlemad mõisad 55 000 rublaga edasi Nikolai von Baggehuffwudtile.[2]
1895 omandas Kärbla ja Räägu mõisad 50 000 rubla eest meditsiinidoktor Hans Otto von Wilcken (1857–1900) ja ühendas lõplikult Kärbla mõisa Räägu mõisa alla. 1902 päris Hans Otto valdused tema lesk Maria von Wilcken (sündinud Franck), müües Räägu (koos endise Kärblaga) kohe edasi tsiviilinsener Richard Baderile. 1905. aastal läks sama valdus oksjoni teel tagasi Maria von Wilckeni kätte. 1909 omandas Räägu mõisa 60 000 rubla eest Benno von Wedel. 1914 omandas Räägu koos Auaste mõisaga Benno naise õde paruness Hildegard Marie Elisabeth Stackelberg. 1917 omandas mõisa kolleegiumi registraator Rudolf Krupp, kes oli mõisa viimaseks valdajaks enne selle riigistamist 1919. aastal.[2]
Mõisa valdajad
| Suguvõsa | Omanik | Märkused |
|---|---|---|
| von Vogdt | Marie Elisabeth von Vogdt (sündinud von Traubenberg) | pärimine 1816 |
| von Barlöwen | Alexander von Barlöwen | pandileping 1830 |
| Rinne | Annette Marie Rinnele (sündinud Zeller) | pandiloovutusleping 1831 |
| von Mohrenschildt | Alexander Berend Heinrich von Mohrenschildt | ostuleping 1842 |
| von Ramm | Ernst Berend Theodor von Ramm | ostuleping 1865 |
| von Baggehuffwudt | Nikolai von Baggehuffwudt | ostuleping 1879 |
| von Wilcken | Hans Otto von Wilcken | ostuleping 1895 |
| Maria von Wilken (sündinud Franck)(eelmise abikaasa) | pärimine 1902 | |
| Bader | Richard Bader | ostuleping 1902 |
| von Wilcken | Maria von Wilken (sündinud Franck) | omandamine 1905 |
| von Wedel | Benno von Wedel | ostuleping 1909 |
| Stackelberg | Hildegard Marie Elisabeth paruness Stackelberg (eelmise naise õde) | kinkeleping 1914 |
| Krupp | Rudolf Krupp | ostuleping 1917 |
| Eesti Vabariik | riigistamine 1919 | |
Galerii
Ait
Ait-kuivati
Vesiveski
Viited
Välislingid
- Räägu mõis Eesti mõisaportaalis