Pythagorase häälestus

Pythagorase häälestus on muusikas puhas häälestus, mis põhineb puhastel kvintidel sagedussuhtega 3 / 2. Nimetust "pythagorase häälestus" hakati kasutama 16. sajandil süsteemi kohta, mida Pythagoras oli kirjeldanud juba 6. sajandil eKr ja keskaja teoreetikud olid edasi arendanud.

Puhta häälestuse tingimustes tekkiv pythagorase helirida on ükskõik milline helirida, mis on konstrueeritud ainult puhastest kvintidest (3:2) ja oktaavidest (2:1). Antiik-Kreekas oli pythagorase häälestus tuntud terakordina, kaheteisthelilise pythagorase häälestussüsteemi arendasid välja keskaja teoreetikud.

Meetod

Pythagorase häälestus põhineb puhastel kvintidel sagedussuhtega 3 / 2. Alustades näiteks noodist D (D-põhine häälestus), on võimalik moodustada kuus kvinti üles ja alla:

E♭—B♭—F—C—G—D—A—E—B—F♯—C♯—G♯

Jätkates veel ühe kvindi võrra allapoole,

A♭—E♭—B♭—F—C—G—D—A—E—B—F♯—C♯—G♯

ilmneb probleem, kuna A♭ ja G♯ ei ole enam helid sagedussuhtega 2 / 1 (oktav).

A♭ ja G♯ vahelist intervalli nimetatakse pyhtagorase kommaks.

Järgmine tabel illustreerib, kuidas põhihelist D alustades pythagorase häälestuses heli erineb võrdtemepereeritud häälestuses helist:

NootIntervall D-stValemSageduste
suhe
Suurus
(tsenti)
Erinevus
võrdtempereeritud
häälestusest
(tsenti)
Asvähendatud kvint 588.27-11.73
Esväike sekund 90.22−9.78
Bväike sekst 792.18−7.82
Fväike terts 294.13−5.87
Cväike septim 996.09−3.91
Gpuhas kvart 498.04-1.96
Dunisoon 0 .000.00
Apuhas kvint 701.961.96
Esuur sekund 203.913.91
Hsuur sekst 905.875.87
Fissuur terts 407.827.82
Cissuur septim 1109.789.78
Gissuurendatud kvart 611.7311.73


Näiteks põhihelist C ehitatud diatooniline pythagorase helirida on:


NootCDEFGAHC
Suhe1/19/881/644/33/227/16243/1282/1
Intervall9/89/8256/2439/89/89/8256/243