Polüneesia keeled

Polüneesia keeled kuuluvad Austroneesia hõimkonda. Neid lähisugulaskeeli kõneldakse Vaikse ookeani saartel (peamiselt Polüneesias ja Uus-Meremaal).^[1]

Need moodustavad Malai-Polüneesia keelte hulka kuuluvate Okeaania keelte ühe haru.

Neid kokku 36 keelt kõnelevad umbes 900 000 inimest Vaikse ookeani saartel Polüneesias, sealhulgas Tonga saartel, Niuel, Samoa saartel, Wallise saartel, Tuvalu saartel, Futuna saarel, Puka-Puka saarel, Tokelau saartel, Hawaii saartel, Markiisaartel, Tahiti saarel, Rarotonga saarel, Uus-Meremaal ja Lihavõttesaarel.

Suurima kõnelejate arvuga on samoa keel (430 000), järgnevad tonga keel ja tahiti keel (kumbki 125 000). Enamikku polüneesia keeli räägib ainult mõni tuhat inimest. 310 000 Uus-Meremaa maoorist räägib maoori keelt veel ainult 60 000. 210 000 havailast on peaaegu täielikult inglise keelele üle läinud (emakeelena kõneleb seda veel ainult 1000 inimest. Oma kiri (keel) (rongorongo kiri) on olnud ainult Lihavõttesaare elanikel rapanui keele jaoks; seda pole dešifreeritud.

Asend Austroneesia keelte seas

Vaikse ookeani lääneosast liikuma hakanud polüneeslased asustasid umbes 300 pKr – umbes 1200 eKr (viimaseni jõuti Uus-Meremaale). Üksikutel saartel ja saarerühmadel kolonistide algselt ühtne keel muutus. Hoolimata tohututest vahemaadest on Polüneesia keelte vahel suur geneetiline ühtsus. Võrreldes teiste Austroneesia keeltega on nende foneetika ja süntaks oluliselt lihtsustunud.

Järgnev skeem näitab Polüneesia keelte asendit Austroneesia keelte seas. Polüneesia keeled eraldusid teistest Austroneesia keeltest ühena viimastest rühmadest, nagu on näha tema kaugest asendist siinsel mõnevõrra lihtsustatud sugupuul. Nende asend on võrreldav bantu keelte asendiga Nigeri-Kongo keelte seas.

Austroneesia keeled
- Taiwani keeled (mitu geneetilist ühtsust)
- Malai-Polüneesia keeled
  - Lääne-Malai-Polüneesia keeled (sealhulgas Filipiini keeled, malai keel, jaava keel, Sumatra keeled, Kalimantani keeled, malagassi keel jne)
  - Kesk-Ida-Malai-Polüneesia keeled
    - Kesk-Malai-Polüneesia keeled
    - Ida-Malai-Polüneesia keeled
      - Lõuna-Halmahera–Lääne-Uus-Guinea keeled
      - Okeaania keeled
        Admiraliteedisaarte keeled
        Lääne-Okeaania keeled (sealhulgas Uus-Guinea keeled, Mesomelaneesia keeled)
        Kesk-Ida-Okeaania keeled
        Kagu-Saalomoni saarte keeled
        Santa Cruzi keeled
        Vanuatu keeled (kaks geneetilist ühtsust)
        Uus-Kaledoonia keeled
        Loyauté saarte keeled
        Mikroneesia keeled
        Kaug-Okeaania keeled
        fidži-rotuma keeled
        Polüneesia keeled

Klassifikatsioon ja üksikkeeled

Polüneesia keeled jagunevad Tonga-Niue keelteks, Samoa keelteks ja Ida-Polüneesia keelteks. Kaks viimast moodustavad Tuum-Polüneesia keeled.

Polüneesia keeled
- Tonga-Niue keeled
  - tonga keel (125 000 kõnelejat)
  - niue keel (8000)
- Tuum-Polüneesia keeled
  - Samoa keeled
    - samoa keel (430 000)
    - Uvea keeled
      - uvea keel (17 000)
      - niuafo-ou keel (700)
    - Ellice'i keeled
      - Tuvalu keel (11 000)
      - kapingamarangi keel (3000), nukuria keel (500), nukumanu keel (500), nukuoro keel (1000)
      - ontong-džava keel (2000), sikajana keel (1000), takuu keel (200)
    - Futuna keeled
      - fagauvea keel (2000) (Loyauté saarte Ouvea atollil)
      - futuna keel (8000), futuna-aniva keel (600)
      - emae keel (200), mele-fila keel (2000), pilenia keel (1700), rennelli-bellona keel (3500)
      - tikopia keel (3500), anuta keel (400)
    - tokelau keel (4000)
    - pukapuka keel (2000) (Cooki saared)
  - Ida-Polüneesia keeled
    - rapa keel (500)
    - Markii keeled
      - havai keel (1000, teise keelena 8000, havailasi 240000)
      - mangareva keel (2000)
      - markii keel (5500) (põhjamarkii keel, lõunamarkii keel)
    - Tahiti keeled
      - tahiti keel (125 000)
      - maoori keel (60 000, maoorisid 310 000) (Uus-Meremaa)
      - rarotonga keel (40 000)
      - tuamotu keel (14 000), rakahanga-manihiki keel (5000), Penrhyn (600), Austral (8000)
    - Rapanui keel (2500) (Lihavõttesaar)

Samoa keelte hulks kuulub 19. sajandil välja surnud keel, mida kõneldi Tonga saarel Niuatoputapul; sellest on säilinud ainult mõned sõnaloendid. Saare praegused 1600 elanikku räägiva tonga keelt.

Kõnelejate arvud on võetud Ethnologue'ist (2005) ja välislingi alt.

Keelelised jooned

Tüüpilised on häälikusüsteemid, kuhu kuulub vähe täishäälikuid, mis on aga "selged", ja suhteliselt vähe kaashäälikuid, mis moodustavad ühest kaashäälikust ja ühest täishäälikust koosnevaid silpe. Kõige vähem häälikuid on havai keeles (13 foneemi).

Eri saarerühmade keeles on mitmesuguseid erinevusi, mille põhjal on Polüneesia keeli korduvalt püütud rühmitada.

Mõne keele erijooned on omase ka mõnele teisele Austroneesia keelele. Tonga keeles muutub /a/ /i/ ees sageli /e/-ks (assimilatsioon), näiteks fefine 'naine' (vrd futuna fafine); sama toimub sageli ka muna keeles, näiteks tehi 'meri' (vrd maoori tai).

Häälikuvastavused

Üksikutes Polüneesia keeltes on kindlate häälikuseaduste järgi muutunud põhiliselt kaasäälikud. Maoori keel on häälikuliselt kõige konservatiivsem.

Φ tähistab bilabiaalset F-häälikut, mida maoorid kirjutavad WH. Ülakoma (havai keeles ʻokina) tähistab kõrisulghäälikut. NG on velaarne nasaal). W tähistab bilabiaalset W-häälikut (nagu inglise keeles), V tähistab labiodentaalset V-häälikut (nagu eesti keeles):

Polüneesia häälikuvastavused

Keel	K	T	R	H	Φ	W	NG
Maoori	K	T	R	H	WH, H	W	NG
Markii	K	T	R	H	F	V	N, K
Tahiti	ʻ	T	R	H	H, F	V	ʻ
Havai	ʻ	K	L	H	H	W	N
Cooki saarte	K	T	R	ʻ	ʻ	V	NG
Tonga	K	T(s)	L	H	F	V	NG
Samoa	ʻ	T	L	S, F	F	V	NG
Tuamotu	K	T	R	H	F, H	V	NG
Mangareva	K	T	R	H	H	V	NG

(Tabeli allikas: Nevermann 1947^[2])

Polüneesia sõnavõrdlused

Sõnavõrdlused järgnevas tabelis näitavad Polüneesia keelte vahelisi sarnasusi ja erinevusi. Polüneesia keelte vaheline sugulusaste on umbes nagu saksa keelel ja hollandi keelel või nagu hispaania keelel ja portugali keelel.

Eesti	Tonga	Samoa	Rapanui	Tahiti	Maoori	Havai
taevas	[laŋi]	[laŋi]	[ɾaŋi]	[ɾaʔi]	[ɾaŋi]	[lani]
põhjatuul	[tokelau]	[toʔelau]	[tokeɾau]	[toʔeɾau]	[tokeɾau]	[koʔolau]
naine	[fefine]	[fafine]	[hahine]	[vahine]	[wahine]	[wahine]
maja	[fale]	[fale]	[haɾe]	[faɾe]	[ɸaɾe]	[hale]
sugulane	[motuʔa]	[matua]	[matuʔa]	[metua]	[matua]	[makua]}
ema	[faʔē]	[tina:]	[matuʔa]	[metua vahine]	[ɸaea]	[makuahine]
isa	[tamai]]	[tama:]	[matuʔa]	[metua ta:ne	[matua], [pa:pa:]	[makua ka:ne]

Vaata ka

Polüneesia ajalugu

Viited

Kirjandus

John Lynch. Pacific Languages. An Introduction, University of Hawaiʻi Press, Honolulu 1998.
John Lynch, Malcolm Ross, Terry Crowley (toim). The Oceanic Languages, Routledge, London ja New York 2003.

Välislingid

Ernst Kausen, Die Klassifikation des Polynesischen innerhalb der austronesischen Sprachen. (DOC; 312 kB)

[1]

[2]

Search