Pirita linnaosa

linnaosa Tallinnas

Pirita linnaosa on Tallinna halduslik linnaosa.

Pirita linnaosa
Pindala: 18,7 km² (2021)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 18 012 (1.01.2023)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 962 in/km²
Keskus: Pirita asum
Kaart

Seisuga 1. jaanuar 2017 oli linnaosas registreeritud 18 353 alalist elanikku. Elanike arvult on Pirita Tallinna väikseim linnaosa. Linnaosa keskuseks on Pirita asum.

Territoorium

Pirita linnaosa territooriumi pindala on 18,73 km², mis moodustab pealinna pindalast 11,8%. Pirita linnaosa paikneb Tallinna kirdeosas. Põhja ja ida poolt piiravad seda Viimsi vald, lõunast Lasnamäe ja Kesklinna linnaosa ning läänest Tallinna lahe veeala, idast Maardu linna ning kagu poolt Jõelähtme valla maad. Pirita linnaosa peamine ühendustee Tallinna kesklinna ja läänekaares paiknevate linnaosadega on kahe eraldatud liiklussuunaga Pirita tee. Lasnamäe linnaosaga on ühendus Pärnamäe tee ning Narva maantee kaudu, Kose tee, Vabaõhukooli tee ja Kelluka tee kaudu, jalakäijatele ka Purde tänava kaudu. Läbi Pirita linnaosa kulgeb transiitliiklus Tallinna teistest osadest Viimsi valda, peamiselt mööda Pirita-Merivälja ning Ranna teed. Teine ühendus Viimsi vallaga on Pärnamäe tee ja Randvere tee kaudu. Pirita linnaosa ühendavad Maardu linnaga Muuga tee ja Vana-Narva maantee.

Asumid

Pirita asumid

Pirita linnaosa on jaotatud 9 asumiks:

Merivälja tee

Rahvastik

Pirita linnaosas elas rahvastikuregistri andmetel 1. jaanuari 2017 seisuga 18 353 elanikku, neist 8690 meest ja 9663 naist.

Pirita linnaosa rahvastik moodustab 4% Tallinna linna elanike arvust. Rahvastikuregistri andmetel oli 2. jaanuaril 2012 Pirita linnaosa elanikest eestlasi 79,0%, venelasi 15,8%, ukrainlasi 1,5%, valgevenelasi 0,7%, soomlasi 0,7%, juute 0,5%, tatarlasi 0,1% ja teistest rahvustest inimesi 1,7%.[3]

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Pirita linnaosas 16 165 elanikku, neist eestlasi 12 667 (78,36%), venelasi 2732, ukrainlasi 203 ja soomlasi 103.[4] Eesti kodanikke oli 15 075 (93,3%), Venemaa kodanikke 429 (2,65%), muu riigi kodanikke 297 (1,84%) ja määramata kodakondsusega 363 inimest (2,25%). Mehi oli 7666 (47,4%) ja naisi 8499 (52,6%). Eesti keel oli emakeeleks 12 420 inimesel, vene keel 3378 inimesel ja muu keel 342 inimesel.[5]

AastaArvestuslik
rahvaarv
1. jaanuari seisuga[6]
20039384
200410 388
200511 299
200612 277
200713 235
200814 039
200914 595
201015 135
201115 567
201216 636
201317 019
201417 373
201517 694
201618 107
201718 353
202018 997

Arhitektuurimälestised

Pirita linnaosas on mitmeid kunstimälestisi, sh skulptuure, nagu "Aadama ja Eeva" skulptuur aadressil Kloostrimetsa 52. Ajaloomälestiste hulka kuuluvad nii Pirita kloostri varemed kui ka Pirita kalmistu.[7]

Pirita linnaosavanemad läbi aegade

ValitsemisaegLinnaosavanem
1993. veebr – novTõnis Müller
1993. nov – 1996. novKalle Sepp
1996. dets – 1998. oktMonika Salu
1998. nov – 1999. veebJuhan Hindov
1999. märts – oktTaimar Org
1999. dets – 2004. oktÜlle Rajasalu
2004.nov – 2005. aprTriinu Rajasalu
2005. apr – 2007. maiEnno Tamm
2007. mai – 2013. detsTiit Terik
2013. dets – 2017. novTõnis Mölder
2017. nov – 2019. maiAlina Tubli
2019. mai – 2022. juuniTõnis Liinat
2022. juuli –Kaido Saarniit

Hariduselu

Pirital asub neli riikliku lasteada: Merivälja Lasteaaed, Tallinna Padriku Lasteaed, Pirita Lasteaed ning Pirita Kose Lasteaed. Põhikoolid Pirita linnaosas on Merivälja kool ja Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool. Gümnaasiumina on esindatud Pirita Majandusgümnaasium, mis asub Metsavahi tee 19 aadressil.

Ajalugu

Vaata ka

Viited

Välislingid