Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringrada

Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringrada on tänavaringrada Tallinnas Pirita linnaosas.

Ringrada kaardil

Ringrada läbib Pirita, Kose ja Kloostrimetsa asumeid ning haarab lõike järgmistest tänavatest: Pirita tee, Rummu tee, Kose tee, Lükati tee, Kloostrimetsa tee ja Merivälja tee. Ringrada ületab Pirita jõge kaks korda, kulgedes üle Pirita silla ja Lükati silla. Ringraja pikkus on 6 kilomeetrit, rajal on 21 kurvi.

Ajalugu

Ringrada on kasutatud 1933. aastast, kuid esialgne ringrada kattus tänasega vaid osaliselt. Start ja finiš asusid Lükati teel ning võisteldi Iru-Lükati-Kloostrimetsa ringil. Ringraja pikkus oli 8,6 km, sellest umbes kaks kolmandikku oli asfalttee, ülejäänud osa kruusa- ja liivatee.^[1]

Esimene rahvusvaheline võistlus peeti 17. septembril 1933.^[2]

Aastatel 1933–1939 korraldati ringrajal TT mootorrattavõistlusi ja autoringraja võistlusi Eesti Grand Prix.

Pärast sõda peeti Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringrajal mitmeid Eesti NSV ja NSV Liidu moto- ja autospordivõistlusi.

NSV Liidu meistrivõistlused peeti ringrajal esimest korda 14. septembril 1947. Osa võttis 188 sportlast, neist 10 naist.^[2]

Esimene Kalevi suursõit korraldati 20. septembril 1959. Kalevi suursõit kujunes aastate jooksul väga populaarseks.^[3] Pealtvaatajate arv suurvõistlustel ulatus üle 100 000.^[4]

1960. aastal muudeti ringraja trassi. Raja pikkus oli 6,761 km ja see ühtis suuremas osas juba tänase trassiga. 1965. aastal muudeti stardi ja finiši asukohta, need paiknesid sellest ajast Rummu teel, nn Kose sirgel. 1978. aastal rajati uus rajalõik Lükati teelt Kloostrimetsa teele, mis lühendas raja pikkust 6 kilomeetrini.^[1]

2000. aastal otsustas Tallinna linnavalitsus, et ringrada on motospordivõistluste korraldamiseks ohtlik, kuid ringrada võistlusteks siiski ei suletud.^[5] Viimane motovõistlus ringrajal oli 2006. aasta Kalevi suursõit.

Pärast 2006. aastat ei ole ringrajal turvalisuse kaalutlusel enam motovõistlusi korraldatud, kuid ringrada on kasutatud jalgratta- ja jooksuvõistlusteks.^[6]^[7]

Ringrajal toimunud motovõistlusi on kajastatud mitmetes dokumentaalfilmides ning mängufilmides "Vallatud kurvid",^[8] "Ohtlikud kurvid"^[9] ja "Noor pensionär".^[10]

Traagilised õnnetused

Ringrajal toimus aastate jooksul mitmeid õnnetusi. Ohtlikuks tegid ringraja raja ääres kasvavad puud. Ehkki turvalisuse suurendamiseks polsterdati puid liivakottidega, põhjustasid rajalt väljasõitmine ja vastu puud põrkamine raskete tagajärgedega õnnetusi.

1961. aastal hukkus ringrajal Venemaa mootorrattur Zveznikov, kes sõitis vastu kiviaeda. 1976. aastal hukkus külgkorviga mootorrattaga libedal rajal enne suurt S-kurvi juhitavuse kaotanud Henno Palm.^[11]

2000. aastal hukkus väikeses S-kurvis rajalt väljasõitnud ja vastu puud libisenud viiekordne maailmameister Joey Dunlop. Talle on raja äärde püstitatud mälestustahvel. 2001. aastal hukkus külgkorvist välja lennanud ja vastu puud põrganud Tõnu Rääk.