Peremärk
Peremärk on perekonna omandit tähistav märk.
Peremärke on kasutatud kalapüügiriistade, viljakottide, riideesemete, põllutööriistade jt esemete märkimiseks.
Peremärk oli päritav. Kui pere jagunes, pärandus põhitalu märk koos mõningate muudatustega tütartaludele.
Rahvapärased nimetused
Õuemärgid[1], märgid, majamärgid, mergid, võrgumärgid, puumärgid[2], talumärgid, viljakotimärgid jne.
Ajalugu
Peremärkide kasutamine võis alguse saada juba ajal, kui paljud inimesed hakkasid koos põldu harima, karja kasvatama või kala püüdma. Sellisel hetkel tekkis vajadus enda eraomandi märgistamise vastu ja selleks võeti kasutusele igale perele ainuomane märk ehk peremärk.
Peremärkide kasutamine Eestis hakkas vähenema seoses kirjaoskuse levikuga 19. sajandil. Tänapäeval võib leida kasutuses olevaid peremärke tavaliselt vaid rannaäärsetes külades, kus peremärke leidub veel kalavõrkude ujukitel.
Leviala
Peremärke on kasutatud nii Euroopas, Aafrikas kui ka Põhja-Ameerikas.
Pilte
Peremärk hauatähisel, Prangli kirikuaed
Peremärk talu väraval, Prangli 2016
Võrgumärgid Koguva rannalt
Võrgumärk Koguva rannalt
Vaata ka
Kirjandust
- Paul Ariste. Talupoegade peremärke XVII sajandi lõpult allkirjadena kaebusele Pühalepa pastori vastu. Eesti Rahva Muuseumi Aastaraamat XV, Tartu 1947, lk 162–165
- Sirje Pallo. Eesti peremärgid, Tallinn 2006