Peloponnesose vaskuss
Peloponnesose vaskuss (Anguis cephalonnica) on vaskuslaste sugukonda vaskussi perekonda kuuluv jalutu sisalik. Nad on levinud Lõuna-Kreekas Peloponnesose poolsaarel ja Joonia mere saartel Kefalloniál, Ithakal ja Zákynthosel. Nende levila kattub Peloponnesose põhjaosas hariliku vaskussi levilaga.[2] Selle liigi esindajaid on ekslikult peetud ka hariliku vaskussi alamliigiks A. f. peloponnesiacus (Stepanek 1937).[3]
| Peloponnesose vaskuss | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik | Loomad Animalia |
| Hõimkond | Keelikloomad Chordata |
| Klass | Roomajad Reptilia |
| Selts | Soomuselised Squamata |
| Sugukond | Vaskuslased Anguidae |
| Perekond | Vaskuss Anguis |
| Liik | Peloponnesose vaskuss |
| Binaarne nimetus | |
| Anguis cephallonicus Werner, 1894 | |
 | |
Kirjeldus
Välimuselt sarnaneb hariliku vaskussiga, kuid täiskasvanud isendid on enamasti pikemad ja juhul, kui saba pole murdunud, on ka see suhteliselt pikem. Peloponnesose vaskussi kere on sihvakam ja pea kitsam. Ümber keskkeha on neil 30–36 soomust (rohkem kui vaskussil). Peloponnesose vaskussi selg on tavaliselt kohvipruuni värvi, kõht ja küljed tumepruunid või mustad. Kukla taga ja kaelal on külgede ja selja üleminekupiiril laineline muster. Täiskasvanutel võivad kaela keskjoonel olla 2–6-sentimeetrised tumedad triibud. Täiskasvanud isendid on kuni 50 sentimeetri pikkused.[2]
Levik ja elukeskkond
Peloponnesose vaskuss on levinud Lõuna-Kreekas Peloponnesose poolsaarel ja Joonia mere saartel Kefalloniál, Ithakal ja Zákynthosel. Eelistab niiskeid elupaiku nagu heitlehelised metsad, okasmetsad ja jõgede kaldametsad.[2] Neid leidub ka hekkides, taluaedades ja põldudel.[1] Mägedes viibivad kuni 1200 meetri kõrgusel üle merepinna.[2]
Ohustatus
Rahvusvahelise Looduskaitseliidu hinnangul on tegemist ohulähedase liigiga. Kuigi tegemist on suhteliselt kohanemisvõimeliste loomadega, ei ole nad laialt levinud ja inimesed kipuvad neid tapma. Inimeste tekitatud tulekahjud, nagu 2007. aasta Kreeka metsatulekahjud, on selle liigi esindajatele tõsiseks ohuks.[1]
Viited
Kirjandus
- Edwin Nicholas, Arnold Euroopa kahepaiksed ja roomajad, Eesti Entsüklopeediakirjastus 2004 ISBN 998570147X
Välislingid
- Peloponnese Slow Worm, Anguis cephallonica Werner, 1894 European Field Herping