Pekaarilased

Pekaarilased
	; Kaeluspekaari
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Imetajad Mammalia;
Selts	Sõralised Artiodactyla;
Sugukond	Pekaarilased Tayassuidae; Waldheim, 1814
	; Pekaarilaste levila

Pekaarilased (Tayassuidae) on sigadega välimuselt sarnanev sugukond sõraliste seltsist. Võrreldes sigadega on pekaaridel saledamad jalad, väiksemad sõrad ja lühem saba, samuti ei kasva neil ülemised kihvad ülespoole.

Pekaarid elutsevad põhiliselt Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, aga ka Põhja-Ameerika edelaosas ja Trinidadi saarel. Nad on sotsiaalsed loomad ja elavad karjades.

Tüüpiline täiskasvanud pekaari kaalub 20-40 kg ja on 90-130 cm pikk. Nad on mitmekülgse toitumisega, süües eelkõige taimset materjali (juuri, puuvilju, kaktuseid), aga ka seeni ja selgrootuid. Ökoloogiliselt asendavad pekaarid Ameerikas sigalasi.^[1]

Liigid

Pekaarilaste hulka kuuluvad kolm liiki kolmest perekonnast.

Pilt	Liik
	Habepekaari (Tayassu pecari)
	Kaeluspekaari (Dicotyles tajacu)
	Chaco pekaari (Catagonus wagneri)

Viited

[1]

Pekaarilased
Kaeluspekaari
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Imetajad Mammalia
Selts	Sõralised Artiodactyla
Sugukond	Pekaarilased Tayassuidae Waldheim, 1814
Pekaarilaste levila