Parditiigi park
Parditiigi park on Tallinnas Mustamäe linnaosa Siili asumis Nõmme tee, A. H. Tammsaare tee ja Sõpruse puiestee vahelisel alal asuv park, mis on tekkinud looduslikule lodualale.
.jpg)
Parditiigi park on rahvasuus nime saanud pargi loodeosas asuva tiigi järgi, mida pidas koduks suur sinikael-partide koloonia.[1][2]
Taimestik
Pargi pindala on 5,9 hektarit. Seal leidub üle 150 rohttaimeliigi. Puudest on valitsev liik sanglepp, kaasliigid raudremmelgas, sookask ja raagremmelgas, kõnnitee ja metsa servades kasvab hõberemmelgaid ja haabasid. Pargis leidub veega täidetud lohke, kus kasvavad pilliroog, laialeheline hundinui jt.[3]
Veekogu
Pargi kirdeosas asub tiik, millest suurem osa jääb puude ja põõsaste varju. Tiigi põhjaosa on täis kasvanud.
Linnustik
Pesitsejatest on dominantliikideks metsvint (Fringilla coelebs), salu-lehelind (Phylloscopus trochilus), aed-põõsalind (Sylvia borin), musträstas (Turdus merula), hallrästas (Turdus pilaris), pruunselg-põõsalind (Sylvia communis), punarind (Erithacus rubecula), hallvares (Corvus corone), rasvatihane (Parus major), tavaline on ka ööbik (Luscinia luscinia).
Huvitavamatest haudelindudest tasuks märkida taita (Gallinula chloropus), tõenäoline pesitseja on veel soo-roolind (Acrocephalus palustris).
Kaitsealustest liikidest esineb toitekülalisena kanakull (Accipiter gentilis) ja tõmmukajakas (Larus fuscus) – mõlemad on arvatud II kategooriasse.
Probleemliikideks on pesitsevad hallvaresed, samuti talveperioodil kogunevad ja ööbivad hallvaresed ja hakid. Inimesi võivad häirida ka Parditiigi ja sealsete sinikael-partide toitmisega seotud kajakad ja tuvid.[4]
Inimtegevus
2006. aasta uurimus "Tallinna rohealade külastatavus ja külastajate hinnang" tõi välja huvitavaid tahke. Parditiigi pargi külastamise sagedus näitab, et sinna satutakse kõige harvem tagasi. 50% küsitletutest käib rohealal paar korda kuus või harvem. Roheala külastajatest pooled satuvad sinna juhuslikult, kuigi seal küsitletutest elab 70% samas linnaosas. Järelikult pole Parditiigi park oma linnaosa elanike seas siiski eriti populaarne.[5]
Rekonstrueerimine
2004. aastal algas Parditiigi rekonstrueerimine, mille käigus muudeti looduslik, mudaste kallastega veesilm linnamiljööle vastavaks korrastatud pargiks. Peaaegu kinnikasvanud tiiki on suurendatud, põhja on süvendatud, rajatud on kaks poolsaart ja keskele saar partide jaoks, laotud 160 meetri pikkune äärismüür. Tiigi äärde Sõpruse puiestee poolsele küljele tuli jalakäijate ala. Umbes kahe meetri laiusele asfalttee ja tiigi vahelisele alale on rajatud killustikalus ja selle peale laotud betoonkividest sillutis.Tiigi keskele on 1,4 meetri kõrgusele vett purskav ja valgustatud ujuvpurskkaev, mis sarnaneb kahe Kadrioru tiigi purskkaevuga.[6]
Tiigi äärde, Tammsaare tee 74 maja taha, rajati lastele uus mänguväljak. Seal on 16 atraktsiooni (mängulinnak, kahekohaline kiik, liivaala jpm).[7]
Mustamäe kaunitar
Parditiigis olev Tauno Kangro skulptuur asetseb ligi 1,5 meetri kõrguses vees ja on kinnitatud betoonist platvormile. Pärast veetaseme tõusu tiigis jääb platvorm vee alla ja veest hakkab paistma ainult lamava kaunitari jalg ning skulptuuri ülaosa, just nii, nagu praegune veetase seda näitabki. Skulptuur on valmistatud Soomest toodud graniitplokist ja kaalub 2 tonni.[8]
Tulevik
Tulevikus võib pargi ilmet mõjutada Tammsaare tee laiendus. Välja pakutud variant 1 (üks täiendav suund (3 rida) kohe olemasoleva kõrvale esimese garaažirea peale) korral väheneb pargiala pindala kõige vähem. Variant 3 (üks täiendav suund garaažide taha) jätab tee alla suur osa Parditiigi pargialast. Kui Tammsaare tee ja Sõpruse puiestee ristmik ehitatakse kahetasandilisena maa-aluse tunneliga, siis rikutakse olulisel määral Parditiigi pargi veerežiimi, mille tagajärjel sealne looduskooslus (musta lepa puistu) ja allikad hävivad (see kehtib kõikide variantide kohta). Kallim kessoonlahendus võimaldaks võib-olla looduskooslust säilitada.[9]
