Pahlen

 See artikkel on baltisaksa aadlisuguvõsast; Saksamaa asula kohta vaata artiklit Pahlen (Saksamaa) ja Saksamaa valla kohta vaata artiklit Pahleni vald.

Pahlen, õigemini von der Pahlen (vene keeles фон дер Пален) on baltisaksa aadlisuguvõsa.

Pahleni suguvõsa aadlivapp
Pahleni suguvõsa vabahärravapp

Pahlenid pärinesid tõenäoliselt Pommerist, kuid 15. sajandil asusid Liivimaale, esimeseks esindajaks oli Johann(es) de Pala (1290–1325)[1].

18. oktoobril 1679 andis Rootsi kuningas Karl XI ooberstleitnant Johann von der Pahleni (1602–1694) kuuele pojale Rootsi vabahärratiitli (Nr.75).[2] 1799. aastal kinkis Venemaa keiser Paul I Peter Ludwig von der Pahlenile krahvitiitli.[3]

Eestimaal kuulusid Pahlenite suguvõsale eri aegadel Vao (Wack), Habaja (Habbat), Järlepa (Jerlep), Pae (Payel), Parila (Pargel), Rägavere (Raggafer), Palmse (Palms), Mädapea (Mettapäh), Riguldi (Rickholtz), Hulja (Huljel), Ärina (Errinal), Aaspere (Kattentack), Liigvalla (Loewenwolde), Aunaku (Aunack), Vanamõisa (Wanamois), Voore (Forel), Vaida (Wait), Aruvalla (Arrowal), Arbavere (Arbafer), Üksnurme (Uxnorm), Parila (Pargel), Kädva (Kedwa), Vaemla (Waimel) ja Alavere (Allafer) mõis, Liivimaa Eesti poolel Pootsi (Podis), Kivijärve (Kibbijerw) ja Katharinenhof-i mõis.

Suguvõsa liikmeid

Palmse suguvõsaliin

Palmse mõis Wilhelm Siegfried Stavenhageni gravüüril 1867. aastast

Viited

Kirjandus

  • Luuk, Mare. Kuue põlvkonna omanikumärgid Palmse Pahlenite raamatukogus. − Omanikumärgid vanaraamatus: artiklite kogumik. Toim. Larissa Petina. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu, 2008. Lk 44-60 [1].

Välislingid