Muulukas
Muulukas (Fragaria viridis) on roosõieliste sugukonda maasika perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
| Muulukas | |
|---|---|
_IMG_24525.JPG) | |
| Taksonoomia | |
| Riik | Taimed Plantae |
| Hõimkond | Katteseemnetaimed Magnoliophyta |
| Klass | Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts | Roosilaadsed Rosales |
| Sugukond | Roosõielised Rosaceae |
| Alamsugukond | Roosilised Rosoideae |
| Perekond | Maasikas Fragaria |
| Liik | Muulukas |
| Binaarne nimetus | |
| Fragaria viridis Duchesne | |
| Sünonüümid | |
| |
Levila ja kasvukoht
Muulukas kasvab Euroopas, Kaukaasia ja Kesk-Aasias. Levila põhjapiir kulgeb Lõuna-Norras, Rootsis ja Lõuna-Soomes. Põhja-Saksamaal on ta looduskaitse all. Eestis esineb Lääne ja Põhja-Eestis sageli, mujal harva.
Muulukas eelistab lubjarikast pinnast. Kasvab kuivadel rohtunud nõlvadel, loodudel ja liivastel aasadel.
Kirjeldus
Muulukas meenutab metsmaasikat ja kasvab 5–20 cm kõrguseks[1]. Võsundid on lühikesed ja niitjad või puuduvad täielikult. Lehed on kolmetised ja läikivad, siidkarvased. Risoom võib olla kuni paar meetrit pikk. Õied on metsmaasika omadest suuremad, kreemikasvalged, asuvad väheõielistes kännastes. Kroonlehed on valged, 8–10 mm pikad. Tolmukaid on 10. Muulukas õitseb mai lõpus ja juunis.
Väikestest pähklikestest koosnev rüüsvili on äraspidimunajas, punane, ainult allosas valkjas, õiepõhjast raskesti eraldatav, magusam kui metsmaasikas. Erinevalt metsmaasikast on muuluka tupplehed ja nendega ühepikkune välistupp tihedalt viljale liibuvad. Mõnikord, eriti varjus, valmivad nad punaseks muutumata.
Iga maasika perekonna liigi genoomi aluseks on seitset kromosoomi sisaldav kromosoomikomplekt. Muulukas on diploidne ehk 14 kromosoomiga[2]. Fragaria viridis ehk muulukas liigina on hinnangute kohaselt ilmnenud umbes 6,24 miljonit aastat tagasi.[3]
Viited
Välislingid
- Muulukas andmebaasis eElurikkus
