Must elevant-karihiir | |
---|---|
Kaitsestaatus | |
Soodsas seisundis | |
Taksonoomia | |
Riik | Loomad Animalia |
Hõimkond | Keelikloomad Chordata |
Klass | Imetajad Mammalia |
Selts | Torukoonulised Macroscelidea |
Sugukond | Torukoonlased Macroscelididae |
Perekond | Elevant-karihiir Rhynchocyon |
Liik | Must elevant-karihiir |
Binaarne nimetus | |
Rhynchocyon petersi Bocage, 1880 | |
Must elevant-karihiir (Rhynchocyon petersi) on üks 17-st elevant-karihiire perekonda kuuluvast liigist, keda leidub ainult Aafrikas [1].
Nimi "elevant-karihiir" on tuletatud nende pika nina ja elevandi londi sarnasusest. Fülogeneetiline analüüs näitas, et elevant-karihiired on geneetiliselt tihedamalt seotud elevantidega kui karihiirtega[2].
Peamiselt elutsevad must elevant-karihiired madalmäestikes ning Keenia ja Tansaania tihedates metsades[3].
Elevant-karihiired on ühed kiireimad väikestest imetajatest, liikumiskiirused ulatuvad 28,8 kilomeetrini tunnis. Võrreldes teiste imetajatest putuktoidulistega on neil suhteliselt suur aju[4].
Must elevant-karihiir on väike putuktoiduline imetaja, kes meenutab närilist või opossumit. Tal on soomuseline saba, pikk kärss ja enda suuruse kohta võrdlemisi pikad jalad. Pikki jalgu kasutab must elevant-karihiir, et liikuda hüpeldes nagu jänes[5].
Nagu teised Rhynchocyon perekonda kuuluvad liigid, on ka must elevant-karihiir võrdlemisi suurekasvuline. Täiskasvanud isendid kasvavad keskmiselt 28 cm suuruseks ja kaaluvad 450-700 g[3].
Looduses ulatub nende eluiga kahe ja poole kuni nelja aastani[5].
Nagu enamik elevant-karihiiri, elavad must elevant-karihiired monogaamsetes paarides, kaitstes umbes hektari suurust territooriumit, mida nad märgistavad lõhnanäärmetega[6][7][8]. Kuigi nad elavad paarides on järglaste saamine ainuke monogaamse eluviisi põhjus. Sotsiaalsed käitumismustrid ei ole kuigi tavalised ning elatakse erinevates pesades[9]. Must elevant-karihiir ehitab pesa maapinnale[7], tihtipeale puude alla[10], kasutades selleks kuivanud lehti[11].
Emastel isenditel esineb menstruaaltsükkel sarnaselt inimestega ja must elevant-karihiir on üks väheseid mitteprimaalsetest imetajatest, kellel see üldse esineb[12]. 1940. aastatel kasutati elevant-karihiiri inimeste menstruaaltsükli uurimiseks[13]. Must elevant-karihiirte paaritumisperiood kestab mitu päeva. Pärast paaritumist naasevad nad oma pesadesse tagasi. Tiinusperiood kestab 45-60 päeva, emasisendi pesakond koosneb ühest kuni kolmest järglasest, tiinust esineb mitu korda aastas. Järglased on peale sündi hästi arenenud ja on võimelised jooksma juba paar tundi peale sündi[8].
Enamasti toitub elevant-karihiir putukatest, milleks on näiteks mardikad, termiidid ja sadajalgsed jne. Ta hangib oma toidu kaevates kärsaga pinnasesse augu ja haarab august putukaid keele abil[14], sarnaselt kukkur-sipelgakarule[15]. Suuremast saagist toitumine osutub talle keerukaks pika kärsa tõttu[15].