Munasarja folliikul on munasarja struktuurne üksus, milles areneb munarakk. Munasarja folliikulid toodavad hormoone, mis mõjutavad menstruaaltsükli faase. Puberteedieas on naistel ligikaudu 200 000 folliikulit[1]. Tavaliselt toodab naise munasari menstruaaltsükli jooksul ühe dominantse folliikuli, millest ovuleerub ehk vabaneb munarakk[2].
Primordiaalsed folliikulid koosnevad väikesest primaarsest munarakust (genoom sisaldab 46 kromosoomi), mis on peatunud meioosi diploteeni staadiumis, ning ühest kihist lamedatest granuloosarakkudest[2]. Inimese primordiaalse folliikuli keskmine diameeter on 29 μm[4]. Primordiaalsete folliikulite kogum ei ole taastuv, see tähendab, et kui primordiaalne folliikul on aktiveeritud, ei ole seda võimalik enam algsesse arengustaadiumisse tagasi pöörata[5]. Munasari sisaldab võrreldes teiste folliikuli arengustaadiumitega kõige enam vaikivas olekus primordiaalseid folliikuleid[6]. Primordiaalsete folliikulite koguarvu munasarjas nimetatakse ovariaalseks reserviks[7]. Mida vanemaks naine saab, seda vähem on munasarjas primordiaalseid folliikuleid ehk seda madalam on ovariaalne reserv[2]. Primordiaalse folliikuli aktiveerimisel muutuvad lamedad granuloosarakud kuubikujuliseks[4].
Primaarne folliikul koosneb munarakust ja ühest kihist kuubikujulistest granuloosarakkudest, mis ekspresseerivad oma pinnal folliikuleid stimuleeriva hormooni retseptorit (FSHR)[8].
Sekundaarne folliikul koosneb munarakust ja kahest kuni kümnest kihist granuloosarakkudest ning teekarakkudest. Teekarakkude arenguga käib kaasas väikeste veresoonte teke folliikuli ümbruses. See on oluline, et vereringest jõuaksid folliikulini toitained ja hormoonid (nagu näiteks folliikuleid stimuleeriv hormoon ja luteiniseeriv hormoon) ning kõrvaldataks folliikuli jääkprodukte. Sekundaarses folliikulis saavutab munarakk oma maksimaalse suuruse.[2]
Tertsiaarse folliikuli tekkest annab märku õõnsuse ehk antrumi teke granuloosarakkude keskele[9]. Moodustunud õõnsus täitub vedelikuga, mida nimetatakse follikulaarvedelikuks[10]. Antrumi moodustumisel eristatakse kahte granuloosaraku populatsiooni - muraalsed granuloosarakud, mis paiknevad folliikuli seinas, ning kumuluse granuloosarakud, mis ümbritsevad munarakku[11]. Suurem osa tertsiaarsetest folliikulitest läbivad atreesia ehk folliikuli degeneratsiooni ning vähesed jõuavad järgmisesse arenguetappi[12].
Menstruaaltsükli jooksul toodetakse üldjuhul üks dominantne preovulatoorne folliikul, millest ovuleerub munarakk. Dominantse folliikuli omaduseks on granuloosarakkude kõrge mitootiline aktiivsus. Preovulatoorses staadiumis saavutab folliikul 18-23 millimeetrise läbimõõdu.[2] Munarakk läbib preovulatoorses folliikulis esimese meiootilise jagunemise, mille käigus toodetakse viljastumisvõimeline sekundaarne munarakk (genoom sisaldab 23 kromosoomi) ja polaarkeha, mis degenereerub. Ovulatsiooni käigus preovulatoorse folliikuli sein puruneb ning sekundaarne munarakk vabaneb munajuhasse. Ovulatsioonijärgselt areneb preovulatoorsest folliikulist kollaskeha (corpus luteum), mis hakkab tootma progesterooni. Munaraku viljastumisel püsib kollaskeha kuni sünnituseni. Mitteviljastumise korral kollaskeha degenereerub ning moodustub armkude (corpus albicans).[13]
Kui munasarja folliikulist mingil põhjusel munarakk ei vabane või kui folliikulist ei vabane ovulatsiooni käigus follikulaarvedelik, võib tekkida munasarja tsüst[14]. Enamasti moodustuvad tsüstid menstruaaltsükli käigus ning need on healoomulised. Sageli puuduvad munasarja tsüsti korral sümptomid ning need hääbuvad 1-3 kuu jooksul. Halvaloomulised munasarja tsüstid on haruldasemad, kuid võivad esineda näiteks endometrioosi korral.[15]
Munasarjas võivad esineda tsüstid ka polütsüstiliste munasarjade sündroomi korral. Selle haiguse puhul esinevad lisaks munasarja tsüstidele mitmed kaasuvad sümptomid, näiteks ebaregulaarne menstruaaltsükkel, raskused rasestumisel, hirsutism ehk liigne karvakasv, kaalutõus ja akne.[16]