Mount Rushmore

skulptuur ja memoriaal USAs Lõuna-Dakotas

Mount Rushmore, ametlikult Mount Rushmore'i riiklik memoriaal (inglise keeles Mount Rushmore National Memorial), lakota keeles Tȟuŋkášila Šákpe 'kuus vanaisa', skulptuuri pealkiri "Demokraatia pühamu" (inglise keeles "Shrine of Democracy")) on kolossaalne skulptuur ja memoriaal Ameerika Ühendriikides Lõuna-Dakota osariigis Keystone'i lähedal. See on rajatud Black Hillsi mäestiku Rushmore'i mäkke.[1]

Mount Rushmore

Skulptuuri autor on skulptor Gutzon Borglum, kes juhtis selle rajamist koos oma poja Lincoln Borglumiga aastatel 1927–1941.[2][3] Mount Rushmore koosneb nelja Ameerika Ühendriikide presidendi 18-meetrisest peast. George Washington, Thomas Jefferson, Theodore Roosevelt ja Abraham Lincoln valiti sümboliseerimaks vastavalt Ameerika Ühendriikide sündi, kasvu, arengut ja säilimist.[4][5] Skulptuuri ümbritseb üle 5 ruutkilomeetri suurune mälestuspark, mida külastab igal aastal üle 2 miljoni inimese.[6] Mäe tipp on 1745 meetrit üle merepinna.[7]

Borglum valis Rushmore'i mäe, kuna selle külg on suunatud kagusse ning saab seega kõige rohkem päikesepaistet. Idee autor oli Lõuna-Dakota osariigi ajaloolane Doane Robinson. Algselt tahtis Robinson, et skulptuuril oleks kujutatud Lääne-aegseid kangelasi, nagu Meriwether Lewist, William Clarki, nende avastusretke giidi Sacagaweat oglala lakotade pealikke Punast Pilve ja Pöörast Hobust ning Buffalo Billi.[8][9] Borglum arvas seevastu, et skulptuur võiks köita laiemaid masse, ning valis neli presidenti.

Projekti rahastas föderaalvalitsuse kaudu Senatis Lõuna-Dakotat esindanud Peter Norbeck.[10] Rajamistööd algasid aastal 1927 ning presidentide näod valmisid aastatel 1934–1939. Gutzon Borglum suri märtsis 1941 ning projekti uueks juhiks sai tema poeg Lincoln Borglum. Algselt pidid kõik presidendid olema välja uuristatud pealaest vöökohani, kuid rahapuuduse tõttu tuli projekt 31. oktoobril 1941 pooleli jätta ning vaid Washingtoni kujul on peale pea veel detaile.[11]

Mount Rushmore rajati siuudelt 1870. aastatel illegaalselt ära võetud aladele. Siuud nõuavad endiselt oma maid tagasi, aastal 1980 otsustas Ameerika Ühendriikide Ülemkohus, et Black Hillsi mäestiku äravõtmise eest tuleb maksta 102 miljoni dollari suurune kompensatsioon. Siuud keeldusid rahast ning jätkasid maade tagasinõudmist. Rahasumma on koos intressidega kasvanud juba üle miljardi dollari suuruseks. Konflikt jätkub, mõned siuude toetajad on "Demokraatia pühamut" nimetanud silmakirjalikkuse pühamuks.

Vaata ka

  • Kõrgeimate kujude loend
  • Ameerika Ühendriikide riiklike memoriaalide loend
  • Pöörase Hobuse memoriaal
  • Atatürgi Mask
  • Ameerika Ühendriikide presidentide memoriaalid

Viited

Kirjandus