Aastal 1967 tegi MiG-23 prototüüp esmalennu, esimesed sarjana ehitatud MiG-23-d jõudsid väeosadesse 1973. aastal[viide?]. Nõukogude Liidus ehitati kokku üle 4000 seda tüüpi lennuki (eri versioonides, sh MiG-27) ning eri riikides litsentsi alusel ehitatutega kokku ligikaudu 11 000 lennukit. Nõukogude Liidus valmistati viimased lennukid (MiG-23UB) 1985. aastal.
Tähtsaim MiG-23 uuendus oli võimalus ka lennu ajal muuta tiiva noolsust, suurema kiiruse saavutamiseks sai tiiva noolsust muuta vahemikus 16–72 nurgakraadini. Tiiva noolsuse vähendamisel 16 nurgakraadini lühenes õhkutõusmiseks ja maandumiseks vajalik teepikkus oluliselt. MiG-23 sai täiesti uue mootori ja ajakohasema avioonika, radari ja infrapunaandurid.