Merkinė

Alevist idas asub Kunda kultuuri asulakoht pindalaga 2 ha. Vanimad leiud pärinevad kümnendast aastatuhandest enne Kristust. Hiljem oli sealne asula Świdry kultuuri mõjusfääris. Sealsed hiliseimad, neoliitikumist pärit leiud kuuluvad Kudlajevka kultuuri.^[3]

Alevi juures asub linnamägi, mille kõrgus on 30 meetrit, pindala 5x7 meetrit. See on üks Nemunase kaitseks rajatud puidust linnustest, mis oli kasutusel XIV-XV sajandil.^[4] Kirjalikes allikates on seda mainitud aastal 1374. Linnuse eel paikneb 15 meetri kõrgune eeslinnus, pindalaga 150 x 300 m. Sealse kultuurikihi paksus on 80 sentimeetrit.Linnuse juures paiknes kuni XVII sajandini ka asula, mille kultuurikiht on 2 meetri paksune. Lisaks asus seal XV sajandini kasutusel olnud muinaskalme.^[5] Ristisõdijate kroonikates mainitakse sealset linnust nime all Merken, Merkenpil või Merkenpille.

Esimene kirik ehitati linnuse juurde aastal 1387. Samal aastal andis Jogaila asulale linnaõigused. Aastal 1418 loodi sealne kihelkond. Aastal 1421 tekkis sinna otse kroonile alluvate tšehhide asundus. Aastal 1539 asusid sinna elama esimesed juudid^[6]. Aastal 1549 andis Zygmunt II August linna Barbara Radziwillile. ^[7]

Aastal 1566 sai linn Magdeburgi õigused. Toona kuulus see Trakai vojevoodkonda ja Trakai maakonda.^[8] Aastal 1605 rajati sinna dominiiklaste klooster. Aastal 1648 suri seal Władysław IV Waza. Aastal 1676 valmis sealne jesuiitide klooster, mille juures hakkas tegutsema ka kool.

Nii Uputuse kui ka Põhjasõja ajal rüüstasid linna mööduvad Vene ja Rootsi väed. Põhjasõja ajal ööbis seal mitmel korral ka Peeter I. Aastal 1744 suri linnas Michał Serwacy Wiśniowiecki, Wiśniowieckite magnaadisuguvõsa viimane esindaja. Aastal 1777 andsid jesuiidid oma kooli haldamise dominiiklastele üle. Kas aastal 1773 või 1775 sai Merkinė asemel linnaõigused Alytus. Asula säilitas siiski omavalitsuse ja selle õigused taastati aastal 1791, ent aastast 1796 on Merkinė alev. Kościuszko ülestõusu ajal põletasid maale tunginud Vene väed linna maha. Merkinė põles ka aastal 1803. Aastal 1831 suleti sealne dominiiklaste klooster koos selle juures tegutseva kooliga.

Tsaariajal oli alevi venekeelne nimekuju Меречь. Alevis tegutsesid pruulikoda ja telliselööv.^[9] Aastal 1897 elas seal 1900 juuti, kes moodustasid alevi elanikest 73 %. Esimese maailmasõja eel emigreerusid paljud sealsed juudid Ameerikasse.^[10]

Aastail 1921-1922 tegutses alevis valgevene partisanide rühm, mida juhatas . Nende eesmärgiks oli võitlus poolakate vastu ja Valgevene riigi loomine.^[11]Aastal 1921 põles Merkinė taas. Toona elas seal 1700 juuti (alevi keskuses), ääreosas elas ka leedulasi. Alevis oli kolm sünagoogi, seal tegutses juutide raamatukogu. Linnas oli 145 ettevõtet, mis kuulusid kõik juutidele. Alevis oli neli veskit, seal tegutsesid ketrus-, õmblus- ja kudumisvabrikud, seal oli ka pottsepatöökoda. Aastal 1923 oli alevis 2105 elanikku. Aastal 1935 tähistati seal esimest korda Senovė päeva ehk rahvakunstile pühendatud rahvapidustusi.

22. juunil pommitasid Saksa õhujõud Merkinė keskust. Aastal 1941 hukkasid Saksa okupatsiooniväed seal ligi 854 juuti.^[12] Sõja järel tegutsesid alevi ümber Leedu metsavennad, aastal 1945 toimus seal ligi 300 osalejaga Merkinė lahing. Nõukogude võimud küüditasid 93 alevi elanikku. Nõukogude perioodil oli Merkinė algselt kohaliku kolhoosi, aastast 1959 aga linnukasvatusele spetsialiseerunud sovhoosi keskasulaks. Toona oli alevis üksnes 949 elanikku.

Aastal 1989 avati sealse koduloomuuseumi ja genotsiidimuuseumi juures ristimägi, kus on 154 risti ja kabel.

• 
  Õigeusu kirik
• 
  Katoliku kirik
• 
  Vaade alevile linnulennult
• 
  Merkinė

• Wacław Żyliński – Leedu helilooja, elas Jonavas sinna kiriku ehitamise ajal
• Max Leopold Margolis – USA filosoof
• Aleksandras Čyras – Leedu insener ja pedagoog
• Viačasłaŭ Razumovič – Valgevene partisan
• Arvydas Bajoras – Leedu poliitik
• Władysław IV Waza – Poola kuningas
• Juozapas Čaplikas – Leedu vaimulik ja raamatusmugeldaja

• Alev Poola geograafilises sõnastikus
• Alev portaalis vietoves.Lt