Martinianus
Martinianus (Imperator Caesar Mar. Martinianus Pius Felix Augustus[1]; surnud 325) oli 324. aasta juulist kuni septembrini Rooma keiser. Martinianuse tõstis sellesse ametisse keiser Licinius. Peale kaotust Chrysopolise lahingus hukati ta Constantinus I poolt vangistuses.
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/11/Romanorvm_imperatorvm_effigies_-_elogijs_ex_diuersis_scriptoribus_per_Thomam_Treteru_S._Mariae_Transtyberim_canonicum_collectis_%281583%29_%2814765088601%29.jpg/241px-Romanorvm_imperatorvm_effigies_-_elogijs_ex_diuersis_scriptoribus_per_Thomam_Treteru_S._Mariae_Transtyberim_canonicum_collectis_%281583%29_%2814765088601%29.jpg)
Nimi
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/15/Martinian_coin_%28transparent_background%29.png/220px-Martinian_coin_%28transparent_background%29.png)
Martinianuse täisnimi pole tänaseni säilinud, kuna tema müntidel on see välja toodud vaid lühendatud vormis. Müntidel olev nimi Mar(...), mis käib Martinianuse ette, võib tähendada perekonnanime (nomen) "Marcius"[2][3][4] või hüüdnime (cognomen) "Martinus."[5] Mõnedel müntidel esineb Mar(...) ees ka täht S, mida mõned autorid on pidanud nime "Sextus" lühendiks, teiste arvates tähendab see koos selle ees oleva tähe C-ga tiitli Caesar lühendit.[6][7]
Elulugu
324. aastal oli keiser Licinius sõjajalal keiser Constantinus I-ga. Sama aasta 3. juulil kohtusid nende armeed Adrianoopolis, kus toimus nendevaheline lahing. Licinius taganes üle Bosporuse väina ning määras endale Väike-Aasias kaaskeisriks Martinianuse, kes oli varem tema õukonnas magister officiorum-ina (administraator) teeninud.[1][8] Liciniusel puudus lojaalne alam, nagu oli Crispus Constantinusele. Endale alama saamiseks valiski ta endale kaaskeisriks Martinianuse.[9]
Peale kaotust Adrianoopoli lahingus saatis Licinius Martinianuse Lambsacusesse, et sealt Constantinuse armee väinaületust takistada.[10] Constantinus suutis siiski oma väed Väike-Aasiasse toimetada, peale mida võitis ta Liciniust Chrysopolise lahingus. Licinius oli Martinianust endale appi kutsunud, kuid pole kindel, kas ta lahingusse ka jõudis.[1][9]
Tänu Licniuse naise, Flavia Julia Constanta, sekkumisele säästis Constantinus algul Licinuse ja Martinianuse elud. Martinianus vangistati Kapadookias, kus ta ilmselt 325. aasta kevadel-suvel Constantinuse käsul tapeti.[11][1]