Mandariinid
 | See artikkel räägib filmist; Simone de Beauvoiri romaani kohta vaata artiklit Mandariinid (Beauvoir); tsitrusvilja kohta vaata artiklit Mandariin. |
"Mandariinid" on esimene Eesti ja Gruusia filmitegijate koostöös valminud mängufilm.
| Žanr | draamafilm, sõjafilm |
|---|---|
| Režissöör | Zaza Urušadze |
| Stsenarist | Zaza Urušadze |
| Operaator | Rein Kotov |
| Helilooja | Niaz Diasamidze |
| Peaosades | Lembit Ulfsak Elmo Nüganen Mihheil Meshi Giorgi Nakašidze Raivo Trass |
| Monteerija | Alexander Kuranov |
| Kunstnik | Thea Telia Simon Machabeli (kostüümikunstnik) Tiina Leesik (grimmikunstnik) |
| Produtsent | Ivo Felt, Zaza Urušadze |
| Tootja | Allfilm, Cinema24 |
| Aasta | 2013 |
| Esilinastus | 15. oktoober 2013 (Thbilisis) |
| Kestus | 87 minutit |
| Riik | Eesti, Gruusia |
| Keel | eesti, vene |
| Eelarve | 650 000 eurot |
| Ametlik veebileht | |
| IMDb profiil | |
| Sissekanne Eesti filmi andmebaasis | |
| Filmiveebi sissekanne | |
Filmi maailmaesilinastus toimus 15. oktoobril 2013 Thbilisis. Eestis esilinastus film 31. oktoobril 2013.
2013. aastal käis filmi Eesti kinodes vaatamas 32 992 inimest.[1]
Film oli esimese Eesti päritolu filmina parima mitteingliskeelse filmi Kuldgloobuse nominent[2][3]. Samuti oli "Mandariinid" parima võõrkeelse filmi Oscari nominent[4][5].
Süžee
Mängufilmi tegevus leiab aset 1992. aastal Abhaasias. Põline eestlaste küla maalilises paigas mägede ja mere vahel on tühjaks jäänud – abhaasid sõdivad, et Gruusiast lahku lüüa ja sõja lähenedes on eestlased oma ajaloolisele kodumaale tagasi pöördunud. Külla on elama jäänud vaid Ivo (Lembit Ulfsak) ja tema naaber Margus (Elmo Nüganen). Ka Margus kavatseb Eestisse sõita, aga alles pärast seda, kui tema istanduse mandariinisaak on korjatud. Paratamatult jõuab sõda ka nende külani ning toimub grusiinide ja abhaaside verine lahing. Ivo ja Margus leiavad lahingupaigalt ühe ellujäänu – tšetšeen Ahmedi, kelle Ivo enda juurde koju paranema viib. Öösel hukkunuid mattes avastab Margus, et üks raskelt haavatud grusiin on samuti elus. Ka tema viiakse Ivo juurde ja nii satuvad ühe katuse alla kaks vastasleeri võitlejat.[6]
Tootmine
Filmi idee autor on kaasprodutsent Artur Veeber. Selle käis ta välja 2009. aastal, kui lavastaja Zaza Urušadze oli Tallinnas Gruusia filmide nädala raames oma filmi "Kolm maja" linastusel. Filmi stsenaariumi kirjutas Urušadze kahe nädalaga.[7]
Filmivõtted toimusid Gruusias Guria piirkonnas, kus Phothi linnast lõunas oli selle tarvis püstitatud väike külake.[8] Võtted toimusid 2012. aasta detsembri keskpaigast 2013. aasta jaanuari lõpuni, ühtekokku 32 päeva. Film monteeriti ja helindati Eestis.[9]
Film sai esimesed toetused Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi kaastootmisfondist 40 000 eurot ja Eesti Filmi Sihtasutusest (EFSA, Karlo Funk). Filmi toetati veel Euroopa Nõukogu fondist Eurimages 110 000 euroga. Eesti Kultuurkapital toetas filmi 22 000 euroga.[10] Filmi tegemine läks maksma 650 000 eurot, millest Eesti rahastus oli 58 protsenti.[8]
Festivalid
- Varssavi rahvusvaheline filmifestival, oktoober 2013, rahvusvaheline võistlusprogramm
- 62. Mannheim-Heidelbergi rahvusvaheline filmifestival, november 2013, rahvusvaheline võistlusprogramm
- Cottbusi rahvusvaheline filmifestival, november 2013
- Kerala rahvusvaheline filmifestival (festivali avafilm)
- Belgradi filmifestival
- Glasgow' filmifestival
- 57. San Francisco rahvusvaheline filmifestival, aprill–mai 2014[11]
Auhinnad
- Parim režissöör (Zaza Urušadze) ja publikupreemia parimale mängufilmile (Varssavi rahvusvaheline filmifestival, 2013)
- Žürii eripreemia ja publikupreemia parimale mängufilmile (Mannheim-Heidelbergi rahvusvaheline filmifestival, 2013)
- Parim Eesti film (Tallinna Pimedate Ööde Filmifestival)
- Eesti Filmiajakirjanike Ühingu aasta filmi auhind[12]
- Eesti Kultuurkapitali aastapreemia audiovisuaalse kunsti valdkonnas[13]
- Eesti välisministeeriumi 2013. aasta kultuuripreemia[14]
- Parim režii (Thbilisi rahvusvaheline filmifestival)
- Kristallfööniksi auhind parimale filmile (Iraani rahvusvaheline filmifestival Fadžr)[15]
- Satellite Award rahvusvahelise mängufilmi kategoorias[16]
- Parima võõrkeelse filmi Oscari nominent
Kriitika
Filmi kriitika on olnud üldiselt positiivne, eriti on esile tõstetud head näitlejatööd.[8][17] Seda on iseloomustatud kui "väga euroopalikult natukene tumedas ja depressiivses realismis valminud lugu"[18] ning kiidetud julguse eest heita nalja põhimõtteliste küsimuste üle.[19]
Filmi režissöör ise on teose kohta öelnud: "Filmis on sõda pigem taust. Peamised on inimesed, kelle kohta võib öelda, et nad on sündinud valel ajal ja vales kohas, aga kes hoolimata sellest püüavad jääda inimeseks."[20]
Kultuuris
Eesti Televisiooni huumorisaates "Tujurikkuja" näidati 2013. aasta lõpus "Mandariinide" põhjal tehtud paroodiat, mis keskendus Sirbi peatoimetaja vahetusega kaasnenud skandaalile.[21]