Mall:Koeratõug

Mall võimaldab Rahvusvahelise Künoloogilise Föderatsiooni (FCI) poolt tunnustatud koeratõugude ühtlustatud esitlemist.

Malli dokumentatsioon

Selle malli dokumentatsioon on liidetud lehelt Mall:Koeratõug/doc (redigeeri | ajalugu).

Kasutamine

Malli kasutamiseks kopeerige alltoodud kood ja lisage väärtused peale võrdusmärki.

{{Koeratoug|eesti_nimi = |kujutis_nimi = |pildiallkiri = |ryhm = |alaryhm = |alaalaryhm = |standard_nr = |standard_kuup = |url_standard_en = |url_standard_et = |asukohamaa = |eestkostja = |orig_nimi = |hyydnimed =|aliased =|erisus = |tyyp = |tookatsed = |kasutus = |korgus = |pikkuseindeks = |kaal = |kattekarv = |karvkate = |pesakond = |eluiga = |markused = |commons = }}

Malli kasutamise näiteid

FCI poolt tunnustatud tõug

Saksa lambakoer

Hr X
FCI standard nr 166
Rühm	1: lamba- ja karjakoerad (v.a šveitsi alpi karjakoerad)
Alarühm	1: lambakoerad
Alajaotis	a, b: pika- ja lühikarvalised
Standard nr	166 23.12.2010 (en et)
Päritolumaa	Saksamaa
Kohalik nimi	Deutscher Shäferhund
Hüüdnimed	kutsa
Alias(ed)	lambakoer
Töökatsed	nii vees kui maismaal
Kasutus	valve-, karja- ja teenistuskoer
Tunnused
Turja kõrgus	60–65 cm (isane) 55–60 cm (emane)
Pikkuse indeks	110–112
Kaal	30–40 kg (isane) 22–32 kg (emane)
Kattekarv	tihe, karmivõitu, hästi arenenud aluskarvaga
Karvkate	mitmesuguse varjundiga hall, pruunikaspunane, kõrbpiirdega, must või mustjaspruun
Pesakond	4–9 kutsikat
Eluiga	9–13 aastat
Märkused	Murululla rahvuskoer
Meediafailid Wikimedia Commonsis
Koer (Canis lupus familiaris)

{{Koeratoug|eesti_nimi = Saksa lambakoer|kujutis_nimi = Berger allemand en montagne 2.jpg|pildiallkiri = Hr X|ryhm = 1|alaryhm = 1|alaalaryhm = 4|standard_nr = 166|standard_kuup = 23.12.2010|url_standard_en = http://fci.be/en/nomenclature/GERMAN-SHEPHERD-DOG-166.html|url_standard_et = http://kennelliit.ee/wp-content/uploads/2017/03/166_saksa_lambakoer.pdf|asukohamaa = {{PisiLipp|Saksamaa}}|orig_nimi = Deutscher Shäferhund|hyydnimed = kutsa|aliased = lambakoer|erisus = |tyyp = |tookatsed = ja2|kasutus = valvakarjateeni|korgus = 60–65 cm (isane)<br />55–60 cm (emane)|pikkuseindeks = 110–112|kaal = 30–40 kg (isane)<br />22–32 kg (emane)|kattekarv = tihe, karmivõitu, hästi arenenud aluskarvaga|karvkate = mitmesuguse varjundiga hall, pruunikaspunane, kõrbpiirdega, must või mustjaspruun|pesakond = 4–9 kutsikat|eluiga = 9–13 aastat|markused = Murululla rahvuskoer|commons=German Shepherd Dog}}

FCI poolt tunnustamata tõug

Eesti hagijas


Rühm	6: hagijad, verejäljekoerad ja sugulastõud
Alarühm	1: hagijad
Alajaotis	2: keskmisekasvulised
Päritolumaa	Eesti
Kohalik nimi	koer
Hüüdnimed	kutsa
Alias(ed)	peni
Erisus	EKL tunnustus
Tüüp	hagijas
Töökatsed	jah
Kasutus	jahikoer
Tunnused
Turja kõrgus	45–52 cm (isane) 42–49 cm (emane)
Pikkuse indeks	108–110 (isane) 110–112 cm (emane)
Kaal	30–40 kg (isane) 22–32 kg (emane)
Kattekarv	lühike, ühtlane, jäik ja läikiv
Karvkate	kõrbpiirdega mustalaigulised hagijad
Märkused	FCI poolt tunnustamata; ülalesitatud rühmitus on soovitav. Tõu kirjeldus EKL lehel
Koer (Canis lupus familiaris)

{{Koeratoug|eesti_nimi = Eesti hagijas|kujutis_nimi = Estonian Hound 2.JPG|pildiallkiri = |ryhm = 6|alaryhm = 1|alaalaryhm = 2|standard_nr = |standard_kuup = |url_standard_en = |url_standard_et = |hyydnimed = kutsa|aliased = peni|erisus = [[Eesti Kennelliit|EKL]] tunnustus|tyyp = hagijas|tookatsed = ja|kasutus = jahi|asukohamaa = {{PisiLipp|Eesti}}|orig_nimi = koer|korgus = 45–52 cm (isane)<br />42–49 cm (emane)|pikkuseindeks = 108–110 (isane)<br />110–112 cm (emane)|kaal = 30–40 kg (isane)<br />22–32 kg (emane)|kattekarv = lühike, ühtlane, jäik ja läikiv|karvkate = kõrbpiidega mustalaigulised hagijad|pesakond = |eluiga = |markused = [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon|FCI]] poolt tunnustamata; ülalesitatud rühmitus on soovitav.<br />[http://kennelliit.ee/eesti-hagijas/ Tõu kirjeldus] [[Eesti Kennelliit|EKL]] lehel}}

Legend

Malli alguses, esireal, võib kasutada mõlemat kuju:
{{Koeratoug
või
{{Koeratõug

eesti_nimi =
Tõu nimetus (kui artikli pealkiri on sama, võib jätta tühjaks, ja tekst sisestatakse automaatselt)

kujutis_nimi =
Pilt, kujul "pilt.jpg"

pildiallkiri =
Pildi allkiri

ryhm =
FCI rühma number, ainult number, nt kujul "1" (vt tabelit lehe jaluses)

alaryhm =
FCI alarühma number, vajadusel, ainult number, nt kujul "1" (vt tabelit lehe jaluses)

alaalaryhm =
Alajaotise number, vajadusel, ainult number, nt kujul "1" (vt tabelit lehe jaluses)

standard_nr =
FCI standardi number, ainult number, nt "1"

standard_kuup =

Standardi kehtestamise kuupäev, kui on olemas, kujul "pp.kk.aaaa"

url_standard_en =
Kui on olemas, otselink FCI ingliskeelsele standardile (URL; tavaliselt on html-ga lõppeva aadressiga lehel (nt sks lambakoer) lingid pdf-vormingus standardi(te)le, ühes või enamas keeles); lingid on leitavad Eesti Kennelliidu lehelt

url_standard_et =
Kui on olemas, otselink EKL eestikeelsele standardile (URL); lingid on leitavad Eesti Kennelliidu lehelt

asukohamaa =
Tõu asukohamaa, asukohariik, piirkond
Kui tegemist on suurema piirkonnaga, siis tabelisse väiksem piirkond ja artikli algusesse suurem piirkond, koos väiksema piirkonnaga
Nt, artiklis: "...Venemaal Siberis... aretatud", tabelis: Ida-Siber
artiklis: "... Suurbritannias Šotimaal... aretatud", tabelis: Šotimaa

eestkostja(d) =
Eestkostja(d), tõu püsimajäämise eest vastutaja(d); näiteks, Tiibeti lhasa apso püsimajäämise eest on vastutav Suurbritannia, Bosnia karmikarvalise hagija patrooniks on FCI

orig_nimi =
Tõu nimi algkeeles, võimaluse korral FCI poolt tunnustatud kujul (esitatud tavaliselt suurtähtedega kirjutatud tõunime all sulgudes)

erisus =
Võimalik lahknevus FCI poolt tunnustatust

tyyp =
FCI poolt kasutatavast standardist tulenev tõu pühitüüp

tookatsed =
Väärtus on toodud ära FCI/EKL poolt avaldatud tõukirjelduses; erineva väärtuse sisestamisel jääb lahter tühjaks (täitmatatajätmisel tabeli rida ei kuvata),
võimalikud väärtused:

ja = "jah",
ja2 = "nii vees kui maismaal"
ja3 = "ajukatse ja verejäljekatse"
litsents = "katseteta, rajajooksu litsents"
ei = "ei",
vaba = "vabatahtlik"
ronoso = vaid Põhjamaades (Rootsi, Norra, Soome)

kasutus =
Väärtus on toodud ära FCI/EKL poolt avaldatud tõukirjelduses; erineva väärtuse sisestamisel jääb lahter tühjaks (täitmatatajätmisel tabeli rida ei kuvata),
võimalikud väärtused (poolpaksus kirjas):

hagijas = hagijas
hurdad = hurdad
jahi = jahikoer
jahipealall =jahikoer maa peal ja all
jahiseltsi = jahi- ja seltsikoer
jahivoidu = jahihurt, võidu- ja maastikujooksu koer
kaabusselts = kääbusterjer / seltsikoer
jooksejahiseltsi = jooksuvõistlustel, jahil, seltsikoerana
kaitsevalve = kaitse- ja valvekoer
kaitsevalvehoia = kaitse-, valve- ja hoiatuskoer
kari = karjakoer
karjakaitse = karjakaitsekoer mäestikus karjatamisel
karjaratsa = karjana ratsajahil
karjatalu = karjatalu ja rantšo lambakoer
karjavalvekaitse = karja-, valve- ja kaitsekoer
kelgu = kelgukoer
kelgujahi = kelgukoer, jahikoer
kelguvee = rasket koormat vedav kelgukoer, veekoer
koduselts = kodu- ja seltsikoer
lamba = lambakoer
lambavalve0 = lambakoer, valvekoer
lambaseltsi = lamba- ja seltsikoer
lambavalve = lambakoer ja valvekoer
lindlendu = linde lendu ajav koer
linnu = linnukoer
linnuseltsi = linde lendu ajav koer, seltsikoer
omakari = koeraomaniku karja ja vara valve ja kaitse
peibutus = peibutuskoer
scenthound = scenthound
saakkoju = jahisaagi kättetooja
seisu = seisukoerad
seltsi = seltsikoer
seltsikaabus = seltsi- ja kääbuskoer
seltsikaitseteeni = seltsi-, kaitse- ja teenistuskoer
seltsilamba = seltsi- ja lambakoer
seltsimaja = seltsi- ja majakoer
seltsipere = seltsi- ja perekoer
sighthound = sighthound
suurjahi = jahikoer suurulukite küttimiseks
talukarja = talu- ja karjakoer
taluseltsi = talu- ja seltsikoer
teeniseltsi = teenistus- ja seltsikoer
teenus = teenistuskoer
terjer = terjer
universaal = mitmekülgne
vaikevalve = väike valve- ja seltsikoer
valvakarjateeni = valve-, karja- ja teenistuskoer
valve = valvekoer
valveseltsi = valve- ja seltsikoer
voidujooksu = võidujooksukoer

korgus =
Vahemaa turja kõrgeimast kohast mõõtetasapinnani
Näiteks kujul "60–65 cm (isane)<br />55–60 cm (emane)", "kuni 55 cm" vms

pikkuseindeks =
Pikkuse indeks = kere põikpikkus/turja kõrgus × 100, kui on teada, sisestage number, nt "100"

kaal =
FCI standardiga lubatud kehakaal
Näiteks kujul "60–65 kg (isane)<br />55–60 kg (emane)", "kuni 55 kg" vms

kattekarv =
FCI standardiga lubatud karvkatte kirjeldus

karvkate =
FCI standardiga lubatud karvkatte värvuse kirjeldus

pesakond =
Korraga sündivate kutsikate arv, nt kujul "10–11 kutsikat", "kuni 15 kutsikat" vms

eluiga =
Eluea vahemik, nt kujul "10–11 aastat", "kuni 15 aastat" vms

markused =
Näiteks, X riigi rahvuskoer vms

commons =
Wikimedia Commonsi kategooria

Numeratsioon

FCI liigitusest lähtuvalt on mallis kasutusel järgmine numeratsioon (seisuga 29. märts 2018, kell 22:56 (EEST)):

Tõunumbrite struktuur mallis
\|ryhm = \| 1 = 1: lamba- ja karjakoerad (v.a šveitsi alpi karjakoerad) \| 2 = 2: pinšerid ja šnautserid, molossid ja šveitsi alpi karjakoerad \| 3 = 3: terjerid \| 4 = 4: taksid \| 5 = 5: spitsilaadsed ja algupärased tõud \| 6 = 6: hagijad, verejäljekoerad ja sugulastõud \| 7 = 7: seisukoerad \| 8 = 8: retriiverid, linde lendu ajavad koerad ja veekoerad \| 9 = 9: seltsi- ja kääbuskoerad \| 10 = 10: hurdad	\|alaryhm = \| 1-1 = 1: lambakoerad \| 1-2 = 2: karjakoerad (v.a šveitsi alpi karjakoerad) \| 2-1 = 1: pinšerid ja šnautserid \| 2-2 = 2: molossid \| 2-3 = 3: šveitsi alpi karjakoerad \| 3-1 = 1: kõrgejalgsed terjerid \| 3-2 = 2: madalajalgsed terjerid \| 3-3 = 3: bull-tüüpi terjerid \| 3-4 = 4: kääbusterjerid \| 4-1 = a, b, c: taks, kääbustaks, küülikutaks (lühikarvalised, karmikarvalised ja pikakarvalised) \| 5-1 = 1: põhjamaised kelgukoerad \| 5-2 = 2: põhjamaised jahikoerad \| 5-3 = 3: põhjamaised valve-ja karjakoerad \| 5-4 = 4: euroopa spitsid \| 5-5 = 5: aasia spitsid ja sugulastõud \| 5-6 = 6: algupärased tõud \| 5-7 = 7: algupärased jahikoerad \| 5-8 = 8: algupärased hariselgsed jahikoerad \| 6-1 = 1: hagijad \| 6-2 = 2: verejäljekoerad \| 6-3 = 3: sugulastõud \| 7-1 = 1: kontinentaalsed seisukoerad \| 7-2 = 2: briti ja iiri seisukoerad \| 8-1 = 1: retriiverid \| 8-2 = 2: linde lendu ajavad koerad \| 8-3 = 3: veekoerad \| 9-1 = 1: bichonid ja sugulastõud \| 9-2 = 2: puudlid \| 9-3 = 3: belgia kääbustõud \| 9-4 = 4: karvutud koerad \| 9-5 = 5: tiibeti tõud \| 9-6 = 6: chihuahua \| 9-7 = 7: inglise kääbusspanjelid \| 9-8 = 8: jaapani chin ja pekingi koer \| 9-9 = 9: kontinentaalsed kääbusspanjelid ja vene toy \| 9-10 = 10: kromfohrlandi koer \| 9-11 = 11: kääbusmolossid \| 10-1 = 1: pikakarvalised või narmastega \| 10-2 = 2: karmikarvalised \| 10-3 = 3: lühikarvalised	\|alaalaryhm = \| 1-1-1 = a: pikakarvalised \| 1-1-2 = b: lühikarvalised \| 1-1-3 = c: karmikarvalised \| 1-1-4 = a, b: pika- ja lühikarvalised \| 1-1-5 = a, b, c, d: pika-, lühi- ja karmikarvalised \| 2-1-1 = 1: pinšeri tüüpi \| 2-1-2 = 2: šnautseri tüüpi \| 2-1-3 = 3: smoushond \| 2-1-4 = 4: “must terjer” \| 2-1-5 = 5: a) üleni must, musta aluskarvaga b) pipar soolaga \| 2-2-1 = 1: mastifi tüüpi \| 2-2-2 = 2: mäestikukoerad \| 5-4-1 = a: keeshond \| 5-4-2 = b: saksa suurspits \| 5-4-3 = c: saksa keskmine spits \| 5-4-4 = d: saksa väike spits \| 5-4-5 = e: pommeri/kääbusspits \| 6-1-1 = 1: suurekasvulised \| 6-1-2 = 2: keskmisekasvulised \| 6-1-3 = 3: väikesekasvulised \| 7-1-1 = 1: “hagija” tüüpi \| 7-1-2 = 2: “spanjeli” tüüpi \| 7-1-3 = 3: “grifooni” tüüpi \| 7-2-1 = 1: pointer \| 7-2-2 = 2: setter \| 9-1-1 = 1: bologna \| 9-1-2 = 2: Coton de Tuléar \| 9-1-3 = 3: lõvikoerake \| 9-3-1 = 1: brüsseli grifoon \| 9-3-2 = 2: belgia grifoon \| 9-3-3 = 3: petit brabançon

Search