Maateaduste mõisteid (B)

Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad B-tähega.

Maateaduste mõisteid: A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S Š T U V W Õ Ä Ö Ü

baikali kurrutus	Ediacara ja Kambriumi alguse mäetekkeprotsessid
balka	U-kujulise ristlõikega vooluveetekkeline negatiivne pinnavorm, mille veerud on kaetud taimkattega
Balti jääjärv	umbes 12 000...10 200 aastat tagasi eksisteerinud magedaveeline jääjärv, üks Läänemere arengustaadiumeist
Balti kilp	Põhja-Euroopas asuv ulatuslik ala, kus avanevad Arhaikumi ja Proterosoikumiaegsed kivimid
Balti klint	Laadoga lähistelt Ölandini ulatuv astang aluspõhjakivimeis
Balti sünekliis	Läänemere lõunaosa ja Saksamaa ning Poola põhjaosa hõlmav sünekliis
bandaiit
barhaan	ariidse kliimaga aladel esinev luitetüüp
barjäär (biogeograafia)	geograafiline levimistõke, näiteks mäestik või veekogu
barjäär (geokeemia)	ala, kus keemilise elemendi liikumisvõime langeb ja kus seetõttu võib tekkida maardla
barjäärriff	rannaga paralleelne korallrahu
baromeeter	õhurõhu mõõtmiseks kasutatav meteoroloogiline instrument
barr	rannaga paralleelne lainetuse tekitatud madalam merepõhja osa
barüüt	valge, värvitu või kollakas rombilise süngoonia mineraal, baariumsulfaat
basaldikiht	maakoore osa, kus seismiliste lainete levikukiirus on umbes 6,5...7 km/s
basalt	peeneteraline kuni klaasjas harilikult musta värvi vulkaaniline kivim
basaniit	foidi sisaldav purskekivim
bassein (geoloogia)	maakoore madalam osa, kuhu on kuhjunud paks setendite kiht
batoliit	üle 100 km² pindalaga intrusiiv, mille ulatus sügavusse pole teada
batüaal	maailmamere kiht 200 ja 3500 meetri sügavusjoonte vahel
batümeetria	veekogude sügavuste mõõtmine ja kaardistamine
batümeetriline kaart
Beauforti skaala
Benioffi vöönd	seismiliselt aktiivne vöönd piki sukelduva laama pinda
bentaal	veekogu põhi organismide elukeskkonnana
bentoniit	klaasja püroklastilise materjali muutumisel tekkinud savimineraalidest koosnev kivim
bentos	veekogu põhja elustik
berüll	heksagonaalne mineraal; berülliumi maak
bifurkatsioon	vooluveekogu jagunemine kaheks haruks
billabong
Billingeni katastroof	Balti jääpaisjärve ühinemine Atlandi ookeaniga Kesk-Rootsis Billingeni lavamäe juures, mis tõi kaasa suure ja väga kiire veetaseme languse Läänemere nõos
Billingeni lade
biogeenne sete	organismide elutegevuse tulemusel tekkinud setted
biogeenne kivim	organismide elutegevuse tulemusel tekkinud setteist moodustunud kivim
biogeofüüsika	teadusharu, mis uurib organismide põhjustatud geofüüsikalisi nähtusi
biogeograafia	teadusharu, mis käsitleb eluslooduse ja selle alaüksuste levikut Maal
biogeograafiline rajoneering	biosfääri rajoneerimine elustiku oluliste erinevuste alusel
biogeokeemia	teadusharu, mis uurib geokeemilisi protsesse, kuhu on kaasatud elusloodus
biogeokeemiline tsükkel	osa aineringest, mis käib läbi eluslooduse
biogeotsönoloogia	teadusharu, mis uurib eluslooduse ja elukeskkonna (muld, kivimid, kliima) vastastikuseid suhteid
biogeotsönoos	looduslik kompleks, millesse kuuluvad elustik ja elupaik
bioherm	organismide jäänustest koosnev settekivimkeha, mis on ümbritsetud teistsuguse litoloogiaga kivimeist
biokeemiline setend	organismide elutegevuse tulemusel tekkinud keemiline setend, näiteks rauamaak
bioklimatoloogia	teadusharu, mis uurib kliima mõju organismidele
bioloogiline murenemine	murenemine, mis toimub organismide tegevuse tulemusel
biomass	organismide mass vaadeldavas ruumiosas
biometeoroloogia	teadusharu, mis uurib meteoroloogiliste elementide mõju organismidele
biomorfne lubjakivi	lubjakivi, mille koostises on rohkelt kivistisi
bioom	teatud ala eluta loodusega kohastunud organismide kogum
biosfäär	eluks kõlblik osa planeedist Maa; kõigi Maa organismide kogum
biostratigraafia	teadusharu, mis uurib kivististe levikut stratigraafilistes kihtides ja teeb selle alusel järeldusi nende kihtide kohta
biostroom
biotoop	koosluse elupaik; elupaiga abiootiliste tegurite kompleks
biotiit	ülitäiusliku lõhenevusega monokliinne mineraal, kuulub vilkude hulka
biotiitkilt	biotiiti sisaldav kilt
bioturbatsioon	organismide setteid kobestav ja ümberpaigutav tegevus
bjeff	veekogu osa, mis külgneb vesiehitisega
boghed	peamiselt vetikate jäänustest koosnev kivisüsi
boksiit	soojas kliimavöötmes tekkinud hallikas, kollakas või pruun settekivim; peamine alumiiniumi maak
Bondi sündmus
boniniit
boniteet	mulla viljakust iseloomustav suurus
boora	külm mägedest laskuv katabaatiline tuul Aadria ja Musta mere kirderannikul
booraks	monokliinne sinakas või valge mineraal; boori maak
Boreaalne kliimastaadium	umbes 9100...7800 aastat tagasi valitsenud soojade suvede ja külmade talvedega parasvöötme kliimastaadium
borniit	tetragonaalne mineraal; vasemaak
Boweni skeem	temperatuuri langedes magmast väljakristalliseeruvate mineraalide järgnevuse skeem
Bøllingi jäävaheaeg	lühike soe periood viimase jääaja lõpuosas
brahhiopoodid	meres elavad sümmeetrilise ehitusega välisskeletiga selgrootud
brahhiosaurus	dinosaurus, üks suurimatest
bretša	ümardumata kivitükkidest ja neid liitvast tsemendist koosnev kivim
briis	kohalik pinnase temperatuurierinevustest põhjustatud tuul
brusiit	heksagonaalne heledat värvi mineraal
budiin	väljas õhenenud ja kohati katkenud kivimkiht või -keha
budinaaž	venituspingete väljas õhenenud ja kohati katkenud kivimkiht või -keha
burromeeter	multifunktsionaalne meteoroloogiline instrument
Burtnieki lade
bütauniit	plagioklasside hulka kuuluv trikliinne mineraal