Maateaduste mõisteid (A)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad A-tähega.
aabasoo | laiade älveste ja kitsaste rabapeenardega siirdesoo | |
aa-laava | teravaservaline ja ebaühtlase pinnaga laava | |
Aaleni lade | Kesk-Juura ladestiku kõige alumine lade | |
aas | lühiajaliselt üleujutatav rohumaa | |
aasta keskmine sademete hulk | ||
aasta keskmine õhutemperatuur | ||
aasta sademete hulk | ||
aastaaeg | aasta alljaotis, mida iseloomustavad teatud ilmastikuolud ja neist tulenevad fenoloogilised nähtused | |
aastane õhutemperatuuri amplituud | ||
aastarõngas | puittaime aastast juurdekasvu näitav tüverõngas | |
aastaäravool | ||
Abbé refraktomeeter | mineraalide ja vääriskivide murdumisnäitaja määramiseks mõeldud instrument | |
ablatsioon (glatsioloogia) | protsessid, mille tagajärjel lume ja jää kogus liustikus väheneb | |
ablatsioon (meteoriitika) | meteoori pinnakihi aurustumine atmosfääri ülakihtides | |
ablatsioonimoreen | ||
abrasiivsed kivimid | ||
abrasioon (geoloogia) | ||
abrasiooniline kulutus | ||
abrasiooninõlv | ||
abrasioonitasandik | ||
absoluutne ajaarvamine | ||
absoluutne kronoloogia | ||
absoluutne kõrgus | enamasti kõrgus merepinnast | |
absoluutne niiskus | ||
absoluutne sügavus | ||
absoluutne vanus | ||
abüssaal | ||
abüssaalisete | ||
abüssaalne tasandik | ||
abüssaalne kivim | ||
abüssaalpelagiaal | ||
abüssaalsus | ||
ACF diagramm | kolmnurkne diagramm moondekivimite mineraalse koostise kujutamiseks | |
Adavere lade | ||
adhesioon | ||
adulaar | leelispäevakivide hulka kuuluv mineraal | |
adulaariläige | ||
advektsioon (geoloogia) | ||
advektsioon (meteoroloogia) | ||
aegkond | geokronoloogilise skaala hierarhias eoonist järgmine väiksem üksus | |
aeglased kõikuvliikumised | ||
aeglased muutused | ||
aeratsioonivöö | ||
aerofoto | õhust (reeglina lennukilt) tehtud foto Maa pinnast | |
aerofoto dešifreerimine | ||
aerogeoloogia | ||
aeromagnetiline kaardistus | õhust (reeglina lennukist) magnetomeetriga teostaud Maa magnetvälja mõõtmised | |
aeromagnetiline kaart | ||
aeromagnetiline uuring | ||
aeronoomia | ||
aerosool | pihus ehk dispersne süsteem, kus vedelik on pihustatud gaasis | |
afaniitne struktuur | kivimi struktuur, mille korral ei ole kivimit moodustavad mineraaliterad palja silmaga eristatavad | |
afebium | ||
afgaan | ||
AFM diagramm | moondunud savikivimi koostist näitav kolmnurkne diagramm | |
afootne vöönd | maailmamere kiht, kus valguse puudumisel ei ela fotosünteesivaid organisme | |
aglomeraat (geoloogia) | valdavalt ümardunud klastidega püroklastiline sete, mille keskmine terasuurus ületab 64 mm | |
aglutinaat | ||
agregaat (mineraloogia) | ||
agregaatne tekstuur | ||
agrokliima | ||
agrokliima ressursid | ||
agrokliimavööde | ||
agroklimatoloogia | ||
agrometeoroloogia | ||
ahelsilikaadid | ||
aheraine | ||
aherainemägi | ||
ahhaat | peitkristalliline poolläbipaistev kvartsi erim | |
A-horisont | enim humifitseerunud orgaanilist ainet sisaldav mullahorisont | |
aineringe | ||
ajaarvestuse meetod | ||
ajajärk | vananenud üksus geokronoloogilises ajaarvamises | |
ajalooline geoloogia | geoloogia osa, mis uurib Maa ja tema elustiku arengut läbi geoloogilise aja | |
ajastik | geokronoloogilise skaala hierarhias ajastust järgmine väiksem üksus | |
ajastu (geoloogia) | geokronoloogilise skaala hierarhias aegkonnast järgmine väiksem üksus | |
aju- ja pagunähtus | ||
ajujää | ||
ajurand | ||
ajutee | ||
ajutine veevool | ||
ajuvesi | tugevate püsituulte põhjustatud ajutine merepinnataseme tõus | |
AKF diagramm | kolmnurkne diagramm moondekivimite mineraalse koostise kujutamiseks | |
A-kiht | ||
akondriit | ||
akretsioon (geoloogia) | ||
akritarhid | ||
aktiivne horisont | ||
aktiivne äär | ||
aktinoliit | ||
aktinomeetria | ||
aktsessoorne mineraal | kivimi koostises esinev mineraal, mis esineb kivimis juhuslikult või nii väikses koguses, et teda ei kasutata kivimi nimetamisel ja klassifitseerimisel | |
aktualism ehk uniformism | printsiip, mille kohaselt on maailma täna mõjutavad loodusseadused universaalsed ehk ajas muutumatud | |
akumulatsioon (glatsioloogia) | ||
akumulatsiooniala | ||
akvamariin | ||
akvatoorium | ||
Akvitaania lade | ||
alabaster | peeneteraline sageli poolläbipaistev kipsi erim | |
alakülg | ||
alamik | ||
alamlade | ||
alanduslehter | ||
alanev murenemine | ||
alang | ||
alaskiit | suure päevakivisisaldusega happeline süvakivim | |
alass | ||
albeedo | pinnalt hajunud ja sellele langenud valguse intensiivsuse suhe | |
albiidi seadus | ||
Albi lade | ||
albiidistumine | ||
albiit | plagioklasside hulka kuuluv naatriumirikas päevakivi | |
albiit-epidoot-amfiboliitne faatsies | ||
albitiit | ||
alboraniit | ||
aldiskivimid | ||
aleksandriit | ||
aleuriit | savist jämedama, kuid liivast peenema terasuurusega purdsete | |
aleuroliit | valdavalt aleuriidist koosnev settekivim | |
aleuroliit-savikivim | ||
alfa-kvarts | ||
alfaosake | ||
Alissovi kliimaklassifikatsioon | ||
alkalitroofne järv | ||
alkalitroofsus | ||
Alkemade joon | ||
Allerød (kliima) | ||
alliitne murenemine | ||
allikalubi | ||
allikas | ||
allikasoo | ||
allmaaveevool | ||
allofaan | amorfne savimineraal | |
allogeen | ||
allogeenne mineraal | ||
allohtoonne kivim | ||
allohtoonsus | ||
allokeemilisus | ||
allokromaatsus | ||
allotigeenne komponent | ||
allotigeenne mineraal | ||
allotroopia | mõnede keemiliste elementide omadus esineda mitmel eri kujul | |
alluuvium | purdsetteist koosnev vooluvee poolt setitatud sete | |
alluviaalrannik | ||
alluviaaltasandik | ||
almandiin | ||
alpi kurrutus | ||
alpiaas | ||
alpihelendus | ||
alpiinne vöönd | ||
alumiinium | metalliline keemiline element järjenumbriga 13 | |
alumine bjeff | ||
alumosilikaadid | ||
aluniidistumine | ||
aluniit | ||
aluseline kivim | tardkivim, mille ränidioksiidisisaldus jääb vahemikku 45...52% | |
aluseline laava | ||
aluskivim | ||
aluskord | tard- ja moondekivimeist koosnev pealiskorra alune kivimkeha | |
aluspind | ||
aluspõhi | pealiskorra settekivimeist ja aluskorra kristalseist kivimeist koosnev kiht, millel lasub pinnakate | |
aluspõhjageoloogia | ||
alvar | ||
Alvareze hüpotees | ||
Alvin | ||
amalgaam | ||
amasoniit | ||
Amata lade | ||
amblügoniit | ||
amboniit | ||
Ameerika Ühendriikide Geoloogiateenistus | ||
ametüst | violetne kvartsi erim | |
amfiboliidifaatsies | ||
amfiboliit | sätendav tume moondekivim | |
amfiboolid | silikaatsed lintstruktuuriga kivimit moodustavad mineraalid | |
amfiteaterorg | ||
amfoteersus | ||
ammoniidid | ||
amorfsus | ||
amosiit | ||
anabaatiline tuul | ||
Anadõri kilp | ||
analtsiin | ||
analüsaator (polarisatsioonimikroskoop) | polaroid või Nicoli prisma, mida kasutatakse valguse polariseerimiseks polarisatsioonimikroskoobis | |
anataas | ||
anateksis | kivimite osaline sulamine | |
andalusiit | ||
andesiin | plagioklasside hulka kuuluv päevakivi | |
andesiit | keskmise koostisega vulkaaniline kivim | |
andesitoid | ||
andosoolid | ||
andradiit | ||
anemomeeter | ||
aneroidbaromeeter | ||
anglesiit | ||
Angliani jäätumine | ||
anhüdriit | ||
anioon | negatiivse elektrilaenguga ioon | |
anisotroopne mineraal | ||
ankeriit | ||
anomaalia | ||
anortiit | ||
anortoklass | ||
anortosiit | ||
Antarktika | maailmajagu, mis hõlmab Antarktise mandri ja seda ümbritsevad saared Lõuna-Jäämeres | |
Antarktise jääkilp | ||
antarktiline kliima | ||
antarktiline õhumass | ||
antekliis | suure ulatusega, kumer platvormse aluskorra struktuur | |
antetsedentne veekogumisala | ||
Antiani soojenemine | ||
antigoriit | ||
antiklinaal | kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru keskosas | |
antiklinaalne kuppel | ||
antiklinaalne püünis | ||
antiklinoorium | ||
antimon | poolmetallide hulka kuuluv keemiline element järjenumbriga 51 | |
antipertiit | ||
antipood | punkt, mis asetseb diametraalselt Maa vastasküljel | |
antitsüklon | ||
antofülliit | ||
antraksoliit | ||
antraksüloon | ||
antratsiit | ||
antropogeenne protsess | ||
Antsülusjärv | ||
apalatši kurrutus | ||
apatiit | ||
apatši pisar | ||
apiniidid | ||
apliit | ||
apliit-pegmatiitne soon | ||
Appletoni kiht | ||
Apti lade | ||
Araabia-Nuubia kilp | ||
aragoniit | ||
arcus-pilv | ||
arealoogia | ||
areniit | ||
argentiit | ||
argilliit | ||
argoonimeetod | ||
Arhaikum | vanim eoon kestusega Maa sünnimomendist kuni 2500 Ma tagasi | |
arheotsüaadid | ||
ariidne kliima | ||
arkoos | päevakivirikas punakat värvi liivakivi | |
Arktika | põhjapoolust ümbritsevate alade üldnimetus; arktilisse kliimavöötmesse jääv ala | |
arktiline kliima | ||
arktiline kliimastaadium | ||
arktiline õhumass | ||
arktiline kliimavööde | kliimavööde, kus juuli keskmine õhutemperatuur ei ületa 10 °C | |
arseen | keemiline element; arseenist koosnev trigonaalne mineraal | |
arsenopüriit | valkjashall rombilise süngoonia mineraal; peamine arseeni maak | |
art | ||
arteesia | ||
arteesia allikas | ||
arteesia bassein | ||
arteesia vesi | ||
aruküla lade | ||
arumets | ||
aruniit | niidukooslustega asustatud parasniiske või kuiv ala | |
asbest | kiulise ehitusega mineraalide grupp | |
asendumine (mineraloogia) | ||
asendusmoone | ||
Aseri lade | ||
asfaltiit | musta värvi looduslik bituumen | |
asoikum | ||
assimilatsioon (geoloogia) | ||
astang | ||
astenosfäär | litosfääri all olev poolvedel kiht | |
asterism | ||
asteroid | Päikesesüsteemi väikeplaneet, mille orbiit on reeglina Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel | |
astmeline murrang | ||
astrobleem | meteoriidi- või komeedilöögist tekkinud kraatri jäänuk | |
astrogeoloogia | ||
asuriit | sinist värvi monokliinne mineraal | |
atlantiline kliimastaadium | ||
atmosfäär | Maad ümbritsev gaasikiht | |
atmosfääri koostis | ||
atmosfääriaken | ||
atmosfäärifront | ||
atmosfäärikiht | ||
atmosfäärirõhk | ||
atmosfäärist pärit põhjavesi | ||
atoll | üle merepinna ulatuv korallrahu, mille keskel on laguun | |
atmosfääri temperatuurigradient | ||
atmosfääripõud | ||
atsonaalne muld | väljakujunemata horisontidega muld | |
atsonaalsus ehk mittevööndilisus | loodusnähtuste esinemine väljaspool neile iseloomulikku loodus- või kliimavööndit | |
Atterburgi piirid | ||
auganiit | ||
augiit | pürokseenide hulka kuuluv tume mineraal | |
augusti keskmine õhutemperatuur | ||
aulakogeen | ||
auramisudu | udu, mis tekib veekogude kohale, kui selle kohal olev õhk on veest jahedam | |
auripigment | kollast värvi monokliinne mineraal | |
aurumine | vedeliku või tahkise aurustumine keemistemperatuurist madalamal temperatuuril | |
Austraalis | ||
australiidid | ||
autigeenne komponent | mineraal, kivim vms. komponent, mis on moodustunud tema praeguses asukohas | |
autigeenne mineraal | mineraal, mis on moodustunud tema praeguses asukohas | |
autigeensus | ||
autigenees | ||
autohtoonne kivim | ||
autoradiograafia | ||
avamusala | kihi avamusala on ala, millel pinnakatte puudumisel paljanduks vastav kiht | |
avameri | ||
avanturiin | sätendav kvartsi erim |
🔥 Top keywords: Vikipeedia:EsilehtEri:OtsimineKategooria:Eesti näitlejad2024. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallisJaanipäevIsadepäevEino BaskinEri:Viimased muudatusedEesti Rahvuslased ja KonservatiividEuroopa meistrivõistlused jalgpallisKategooria:Eesti kirjanikudKategooria:Eesti lauljadKeemiliste elementide loendSuluseis (jalgpall)EestiKylian MbappéKristo Enn VagaKategooria:Ungari linnadVello MässCarles PuigdemontVõidupühaRoomet LeigerEsilehtJüri JärvetEgiptuse jumaladHanno PevkurKusti SalmItaalia linnade loendKategooria:Eesti maalikunstnikudEesti kirjanike loendUrmas OttTulnukas 2 ehk Valdise tagasitulek 17 osasLeo KunnasKategooria:Eesti luuletajadKategooria:India linnadKategooria:Eesti ajakirjanikudSlovakkiaJalgpalli maailmameistrivõistlusedEesti Konservatiivne Rahvaerakond