Möiraahv

imetajate perekond

Möiraahv (Alouatta) on Lõuna- ja Kesk-Ameerika metsades elutsev ahvide perekond, kuhu kuulub 12 liiki.[1]

Möiraahv
Möiraahv loomaaias
Möiraahv loomaaias
Taksonoomia
RiikLoomad Animalia
HõimkondKeelikloomad Chordata
KlassImetajad Mammalia
SeltsEsikloomalised Primates
SugukondÄmmalahvlased Atelidae
AlamsugukondAlouattinae
PerekondMöiraahv Alouatta
Lacépède, 1799
Alouatta seniculus'e kolju

Klassifikatsioon

Möiraahvi perekonda kuulub 12 liiki[1][2]:

  • Alouatta arctoidea
  • Alouatta belzebul
  • Alouatta caraya
  • Alouatta discolor
  • Alouatta guariba
  • Alouatta macconnelli
  • Alouatta nigerrima
  • Mantel-möiraahv, Alouatta palliata
  • Guatemala möiraahv, Alouatta pigra
  • Alouatta sara
  • Alouatta seniculus
  • Alouatta ululata

Anatoomia

Möiraahvil on tugev haardsaba

Möiraahvidel on lühike ja lai nina ning ümmargused ninasõõrmed. Neil on paljudele Uue Maailma ahvidele omaselt tugev haardevõimeline saba, mis jaksab kanda kogu keharaskust. Nende kehapikkus on sõltuvalt liigist ja soost 56–92 cm, saba pikkus on 58–91 cm.[3] Möiraahvidel on alalõua all iseloomulikud puhendid ja nende keeleluukeha on pneumatiseeritud, moodustades omamoodi kõlakambri. Selline anatoomiline iseärasus lubab loomadel tekitada väga valju, kilomeetrite kaugusele kostvat heli.[4] Möiraahvidel on trikromaatiline nägemine.[5]

Toitumine

Need suured ja aeglaselt liikuvad ahvid on peamiselt folivoorsed ning toituvad lehtedest, õitest, pungadest ja viljadest. On teada, et mõnikord rüüstavad nad linnupesi ja söövad ka mune.[6]

Eluviis

Möiraahvi möire

Möiraahvid veedavad puude otsas peaaegu kogu elu. Nad elavad enamasti 10–15-liikmeliste karjadena, kuhu kuulub 1–3 isast, emased ja noorloomad. Suguküpsed isendid lahkuvad karjast ja karja moodustavad mittesugulased. Möiraahvide eluiga ulatub 15–20 aastani.[3]

Nagu liigi nimigi viitab, on möiraahvide üheks iseloomulikumaks tunnuseks isasloomade vali möire, mis Guinnessi rekordite raamatu andmeil on kõige valjem maismaalooma häälitsus. See võib kosta kuni 4,8 km kaugusele.[7] Selliste häälitsuste abil ahvid suhtlevad omavahel, kaitsevad ja märgistavad oma territooriumi. Füüsilist võitlust esineb loomade vahel harva ja lühiajaliselt.

Paljunemine

Enamasti sünnib möiraahvidel üks poeg, kes kohe pärast sündimist ema karvadesse klammerdub.

Viited

Välislingid