Männileevike
Männileevike (Pinicola enucleator) on linnuliik vintlaste sugukonnast männileevikese perekonnast.
| Männileevike | |
|---|---|
 Vana isaslind | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik | Loomad Animalia |
| Hõimkond | Keelikloomad Chordata |
| Klass | Linnud Aves |
| Selts | Värvulised Passeriformes |
| Sugukond | Vintlased Fringillidae |
| Perekond | Männileevike Pinicola |
| Liik | Männileevike |
| Binaarne nimetus | |
| Pinicola enucleator (Linnaeus 1758) | |
Levila
Männileevike on levinud Euraasia ja Ameerika okasmetsa- ja metsatundravööndis.
Eestis on ta ebajärjekindel talikülaline oktoobrist aprillini ning väga haruldane suvilind.
Välimus
Üldpikkus on 19–22 cm. Vana isaslinnu pea, selg ja päranipuala on vaarikapunane, vana emaslinnu pea ja päranipuala on oliivkollane ning selg ja alapool hall. Mõlemal sugupoolel on valged tiivavöödid ja valged küünra-hoosulgede servad. Lennul paistab silma pikk saba ja pikad tiivad. Noorlinnu sulestik on vähem kontrastne. Häälitsused ja laul on flöötivad. Männileevike on seltsiv lind, ta liigutused on rahulikud. Maas kulgeb ta üsna kohmakalt hüpeldes.
Elupaik
Männileevike on tüüpiline taigalind. Euroopas elab ta sambla- ja puhmarohketes (mustikas, pohl) laanekuusikutes.
Pesitsemine
Männileevike ehitab pesa okaspuu rõhtsale oksale või oksaharule.1975. aasta suvel vaadeldi Lääne-Virumaal Laukasoos männileevikese paari koos ühe lennuvõimelise pojaga, keda emaslind toitis.[2]
Toitumine
Toitub marjadest, pungadest, seemnetest ja võsudest, suvel ka putukatest. Teda on nähtud toitumas kadakal, pajul, pooppuul ja lehisel.[3] Sügisel ja talvel sööb palju pihlakamarju. Väljaspool pesitsusaega toitub sageli salkadena.
Viited
Välislingid
- Männileevike andmebaasis eElurikkus
