Lihula mõis

1560. aastate keskel kuulus piirkond Pärnu komtuurkonnas Saare-Lääne piiskopi mõisale, 214 adratalu ja 305 adramaaga. 1630. aastal müüs Rootsi kuningas Gustav II Adolf Lihula ümbruse feldmarssal Åke Tottile ja 1631. aastal kinkis kuningas talle ka linnuse ala. Sellest ajast peale hakkas arenema Lihula mõis. 1684. aastal mõis võõrandati ning 1686. aastal see kohtunik von Derfeldenile. Põhjasõja ajal mõis laostus.

1735. aastal kinkis Venemaa keisrinna Anna Ivanovna Lihula mõisa rittmeister Johann von Manderstiernale. Mõis kuulus 1726. aastast von Hahnide suguvõsa omandusse, 1744. aastal sai mõisaomanik omandiõiguse Lihula alevikule. 1795. aastast müüdi mõis võlgade katteks Karl Friedrich von Stackelbergi valdusse. 1802. aastal pantis K. F. von Stackelberg mõisa edasi oma õemehele Gustav Strandmanile. Alates 1812. aastast kuulus mõis von Wistinghausenite perekonnale. 1867. aastal abiellus Anna von Wistinghausen Alfons von Buxhoevedeniga (183–1910) ning kui Anna 1874. aastal mõisa päris, oli mõis aastatel 1874–1913 Buxhoevedenite valduses. 1913. aastal müüs Hermann von Buxhoeveden (1874–1944) mõisa suure võlakoorma tõttu Eestimaa Mõisaomanike Liidule, kes valitses seda juba 1910. aastast. 1916. aastal müüs Eestimaa Mõisaomanike Liit mõisa edasi Berend von Wetter Rosenthalile.

Lihula mõisas korraldatakse Matsalu loodusfilmide festivali.^[1]

Esimene mõisahoone valmis Lihula mõisas 1645. aastaks ning paiknes Lihula piiskopilinnuse idaküljel. Lihula mõisa mõisasüda on tekkinud Lihula piiskopilinnuse varemetele ning mõisahoonete rajamist on mõjutanud looduslik keskkond, vanad vallikraavid ja piiskopilossi varemed. 1670. aastaks valmis linnuse edelaküljel ajalooliselt teine härrastemaja. Tänaseni säilinud klassitsistlik kahekorruseline kivist härrastemaja valmis 1840. aastaks. Kelpkatusega mõisahoone fassaadi kaunistab nelja sambaga portikus, mida ilmestab kolmnurkfrontoon. Frontooni karniise kaunistab hammaslõige. Hoonele on iseloomulikud ka madalad pööningukorruse, nn mezzanino-korruse aknad. Tänapäeval tegutseb häärberis Lihula muuseum.

Mõisa peahoone ümbruses paiknes hulk kõrvalhooneid, millest suur osa on säilinud. Peahoone esise auringi ääres on pikk klassitsistlik sammastikuga Lihula mõisa ait^[2], selle läheduses peahoone otsas väike Lihula mõisa viinaait^[3]. Veidi lääne pool, väheldase künka all paiknes Lihula mõisa viinavabrik^[4], mis on tänapäeval varemeis.

Kirde pool mõisa peahoonest olid tall-tõllakuur^[5] ning hollandi stiilis Lihula mõisa tuuleveski^[6]. Säilinud on ka mitmeid tööliste- ja moonakatemaju^[7][8][9]. Mõisasüdamest edelas, Virtsu suunduva maantee ääres on alles ka mõisale kuulunud tugevalt ümber ehitatud kõrtsihoone^[10].

Lihula mõisa park^[11] ja Lihula mõisahooneid ümbritsevad piirdemüürid, mis on samuti tunnistatud kultuurimälestiseks.^[12]

• Lihula piiskopilinnus

• Lihula mõis kultuurimälestiste riiklikus registris
• Lihula linnususest ja mõisast, Eesti mõisaportaalis