Lainokk-todi

Lainokk-todi (Todus subulatus) on siniraaliliste seltsi ja todilaste sugukonda kuuluv linnuliik.

Lainokk-todi

Kaitsestaatus
Taksonoomia
RiikLoomad Animales
HõimkondKeelikloomad Chordata
KlassLinnud Aves
SeltsSiniraalised Coraciiformes
SugukondTodilased Todidae
PerekondTodi Todus
LiikT. subulatus
Binaarne nimetus
Todus subulatus
(G. R. Gray, 1847)

Liik on endeemne Haiti saarel.[2][3]

Kirjeldus

Täiskasvanud lainokk-todid on umbes 11–12 cm[3] pikad ja kaaluvad 7–10,2 g. Tegu on suurima liigiga todide perekonnas.[4][5]

Nad on väiksed, kohmaka kehaehituse ja lühikese sabaga linnud. Nende pealmised suled on helerohelised, alumised hallvalged ja kollaka tooniga. Neil on punane kõri ning lame ja pikk nokk.[5]

Levila

Liik elutseb Haiti saarel, nii Dominikaani Vabariigis kui Haitis. Elupaikadena eelistavad nad poolkõrbelisi alasid, peamiselt metsad, skrabid, kohviistandused ja mangroovid, mis asuvad tasandikest kuni 1700 meetri kõrgusel merepinnast.[3][6]

Käitumine

Toitumine

Lainokk-todi

Lainokk-todid toituvad erinevatest putukatest.[7]

Pesitsemine

Lainokk-todide uru sissepääs

Liigi pesitsusaeg on enamasti alates märtsist kuni juunini. Pesa teevad nad uuristades 1,5 kõrgusel asuvatesse muldvallidesse uru, mis on tavaliselt 30–60 cm pikad ja umbes 3,7 cm laiad.[4] Pesa ehitamisel osalevad nii isas- kui emaslind ning uuristusprotsess kestab septembrist juunini. Nad on valmis jõuliselt oma pesa kaitsma, seehulgas ka inimeste ja manguste eest.[8]

Kurnas on tavalised 1–4 muna, mis on mõõtmetelt tüüpiliselt 15,9–18 mm kõrged ja 13,3–15 mm laiad – väikseimaid kõigist siniraaliste seltsi lindudest. Munad on värvuselt valged ja tähnideta, kuid märgatava läikega ja koguvad tihti hiljem punakaid mustuseplekke. Nad munevad enamasti aprilli ja juuni vahel ning haudeperiood, mille vältel nii isas- kui emaslind tegeleb haudumisega, kestab hinnanguliselt 2–3 nädalat. Sellele järgnev pesitusperiood kestab samuti 2–3 nädalat, misjärel pojad lahkuvad pesast ning vanematepaar läheb lah.[8]

Häälitsemine

Lainokk-todide peamine häälitsus on monotoonselt vilistatud "tirp-tirp-tirp".[3]

Seisund

Rahvusvahelise Looduskaitseliidu punase nimestiku järgi on liik soodsas seisundis.[1]

Viited

Kirjandus