1930. aastal tegid lapualased katse Kalliot tappa, kuna pidasid teda reeturiks. Ülesanne usaldati Yrjö Hissale ja Juho Perämäkile. Kallio suutis veenda neid oma mõttest loobuma, sest neil polnud tema hingega midagi peale hakata. Ebaõnnestumise häbist, kuna nad polnud suutnud täita neile usaldatud rahvuslikku ülesannet, lasid mõlemad noormehed end maha[2].
Helsingi üliõpilaskonna aastapäeva tähistamine 1938. aastal kujunes demonstratsiooniks Soome presidendi ja valitsuse vastu. Presidendi juuresolekul peetud kõnedes võrreldi teda venestusaegse kindralkuberneri Nikolai Bobrikoviga[3].