Koaala
Koaala ehk koala[1] (Phascolarctos cinereus) on koaalalaste sugukonda kuuluv kukkurloom.
| Koaala | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik | Loomad Animalia |
| Hõimkond | Keelikloomad Chordata |
| Klass | Imetajad Mammalia |
| Alamklass | Eluspoegijad imetajad Theria |
| Infraklass | Kukrulised Marsupialia |
| Selts | Kaksikeeshambulised Diprotodontia |
| Alamselts | Vombatiformes |
| Sugukond | Koalalased Phascolarctidae |
| Perekond | Phascolarctos |
| Liik | Koaala |
| Binaarne nimetus | |
| Phascolarctos cinereus (Golfuss, 1817) | |
| Sünonüümid | |
| |
Klassifikatsioon
Koaalade süstemaatika pole päris selge. Osades allikates on koaaladel klassifitseeritud 3 alamliiki:
- Phascolarctos cinereus adjustus (Thomas 1923)
- Phascolarctos cinereus victor (Troughton 1935)
- Phascolarctos cinereus cinereus (Goldfuss 1817)[2].
Levik
Koaalad elavad peamiselt Ida-Austraalias.
Kirjeldus
Koaala on Austraalia üks tuntumaid loomi. Uus-Lõuna-Walesi suguharude keeles tähendab koala "ei joo".
Koaala on esmaklassiline ronija ja võib elada mitu aastat puude otsas maa peale laskumata.
Kehakuju
Koaaladel on teravad küünised ja nad suudavad klammerduda ka täiesti sileda puukoore külge ning ronida üles toidu poole. Koaalad võivad kasvada kuni 85 cm pikkuseks.
Eluviis
Koaala magab keskmiselt 18 tundi ööpäevas.
Koaala on suurepärane ujuja. Kui ta veest välja tuleb, siis lakub ta oma kasuka kuivaks ja neelab selles olnud vee alla.
Toitumine
Koaala on kukruline ja toitub ainult teatud liiki kummipuu- või eukalüptilehtedest, mida sööb mõnikord kuni 1 kg päevas. Eluks vajaliku vee saab ta toidust.
Paaritumine
Emastel koaaladel on korraga üks järglane. Emaslooma kukkur avaneb tahapoole ja selle ava on suunatud enamasti maapinna poole. Kuigi see tundub ohtlik, siis ei kuku noored koaalad sealt välja. Koaalapoeg jääb emaslooma kukrusse kuni kuueks kuuks, kus ta areneb nisast emapiima imedes. Seejärel kannab ema teda edasi aasta jooksul seljas.
Anatoomia ja füsioloogia
Koaala tüümus
Pikemalt artiklis Koaala tüümus
Varaseima koaala tüümuse kirjelduse on avaldanud anatoomiaprofessor Johnson Symington (1900). Symington kirjutab, et tüümuse kehad jäeti varem tähelepanuta või peeti neid sülje- või lümfinäärmeteks. Symingtoni lahti lõigatud 30 cm koaala kaelas paiknesid kaks tüümuse sagarat, mõlemad keskmiselt 15 mm pikad, 12 mm laiad ja 3 mm paksused. Tüümuse sagarad koosnesid koorest ja säsist ning Hassalli kehadest.[3][4]
Koaala embrüol on tuvastatud tüümus, mis on embrüonaalses arengujärgus.[5]
1996. aastal tuvastati neoplastiline protsess (makroskoopiliselt, hematoloogiliselt, histoloogiliselt ja immunohistoloogiliselt) – tüümuse lümfosarkoom 7 aasta vanusel emasel koaalal.[6]
Ohustatud
20. sajandi alguses kütiti koaalasid nende hõbehalli karusnaha pärast.
Tänapäeval on koaalad loomaliigina kaitse all, sest nad on väljasuremisohus.
Viited
Välislingid
- Sissekanne ADW-s
- Sissekanne CoL-is
- Sissekanne ITIS-es
- Sissekanne NCBI Taxonomy database-s
- Wilson & Reeder's Mammal species of the World, Phascolarctos cinereus
- Anja Divljan, Mark Eldridge ja Ramy Moussa, Australian Museum Koala (Phascolarctos cinereus) – Fact Sheet, mai 2014, veebiversioon (vaadatud 30.12.2014.a.)(inglise keeles)