Koaala

Koaala ehk koala[1] (Phascolarctos cinereus) on koaalalaste sugukonda kuuluv kukkurloom.

Koaala

Taksonoomia
RiikLoomad Animalia
HõimkondKeelikloomad Chordata
KlassImetajad Mammalia
AlamklassEluspoegijad imetajad Theria
InfraklassKukrulised Marsupialia
SeltsKaksikeeshambulised Diprotodontia
AlamseltsVombatiformes
SugukondKoalalased Phascolarctidae
PerekondPhascolarctos
LiikKoaala
Binaarne nimetus
Phascolarctos cinereus
(Golfuss, 1817)
Sünonüümid
  • Lipurus cinereus Goldfuss, 1817
  • Marodactylus cinereus Goldfuss, 1820
  • Phascolarctos fuscus Desmarest, 1820
  • Phascolarctos flindersii Lesson, 1827
  • Phascolarctos koala J.E. Gray, 1827
  • Koala subiens Burnett, 1830

Klassifikatsioon

Koaalade süstemaatika pole päris selge. Osades allikates on koaaladel klassifitseeritud 3 alamliiki:

  • Phascolarctos cinereus adjustus (Thomas 1923)
  • Phascolarctos cinereus victor (Troughton 1935)
  • Phascolarctos cinereus cinereus (Goldfuss 1817)[2].

Levik

Koaalad elavad peamiselt Ida-Austraalias.

Kirjeldus

Isane koala
Emane koala

Koaala on Austraalia üks tuntumaid loomi. Uus-Lõuna-Walesi suguharude keeles tähendab koala "ei joo".

Koaala on esmaklassiline ronija ja võib elada mitu aastat puude otsas maa peale laskumata.

Kehakuju

Koaaladel on teravad küünised ja nad suudavad klammerduda ka täiesti sileda puukoore külge ning ronida üles toidu poole. Koaalad võivad kasvada kuni 85 cm pikkuseks.

Eluviis

Koaala magab keskmiselt 18 tundi ööpäevas.

Koaala on suurepärane ujuja. Kui ta veest välja tuleb, siis lakub ta oma kasuka kuivaks ja neelab selles olnud vee alla.

Toitumine

Koaala on kukruline ja toitub ainult teatud liiki kummipuu- või eukalüptilehtedest, mida sööb mõnikord kuni 1 kg päevas. Eluks vajaliku vee saab ta toidust.

Paaritumine

Emastel koaaladel on korraga üks järglane. Emaslooma kukkur avaneb tahapoole ja selle ava on suunatud enamasti maapinna poole. Kuigi see tundub ohtlik, siis ei kuku noored koaalad sealt välja. Koaalapoeg jääb emaslooma kukrusse kuni kuueks kuuks, kus ta areneb nisast emapiima imedes. Seejärel kannab ema teda edasi aasta jooksul seljas.

Anatoomia ja füsioloogia

Koaala tüümus

 Pikemalt artiklis Koaala tüümus

Varaseima koaala tüümuse kirjelduse on avaldanud anatoomiaprofessor Johnson Symington (1900). Symington kirjutab, et tüümuse kehad jäeti varem tähelepanuta või peeti neid sülje- või lümfinäärmeteks. Symingtoni lahti lõigatud 30 cm koaala kaelas paiknesid kaks tüümuse sagarat, mõlemad keskmiselt 15 mm pikad, 12 mm laiad ja 3 mm paksused. Tüümuse sagarad koosnesid koorest ja säsist ning Hassalli kehadest.[3][4]

Koaala embrüol on tuvastatud tüümus, mis on embrüonaalses arengujärgus.[5]

1996. aastal tuvastati neoplastiline protsess (makroskoopiliselt, hematoloogiliselt, histoloogiliselt ja immunohistoloogiliselt) – tüümuse lümfosarkoom 7 aasta vanusel emasel koaalal.[6]

Ohustatud

20. sajandi alguses kütiti koaalasid nende hõbehalli karusnaha pärast.

Tänapäeval on koaalad loomaliigina kaitse all, sest nad on väljasuremisohus.

Viited

Välislingid