Kindertransport

Kindertransport (eesti keeles lastetransport) oli organiseeritud päästetöö, mis toimus üheksa kuu jooksul enne teise maailmasõja puhkemist. Ühendkuningriik võttis vastu ligi 10 000 peamiselt juudi last Natsi-Saksamaalt, Austriast, Tšehhoslovakkiast ning Poolast ja Danzigi vabalinnast. Lapsed paigutati Suurbritannia asenduskodudesse, hostelitesse, koolidesse ja taludesse. Sageli olid nad enda peredest ainsad, kes holokausti üle elasid. Programmi toetas, propageeris ja julgustas Suurbritannia valitsus. Suurbritannia valitsus loobus kõigist immigratsiooninõuetest, mida Briti juudi kogukond polnud võimeline täitma.^[1][2] Suurbritannia valitsus ei seadnud programmile arvulist piirangut – programmi lõpetas teise maailmasõja algus, selleks ajaks oli Ühendkuningriiki toimetatud umbes 10 000 kindertransport'i last.

Mõistet "kindertransport" kasutatakse mõnikord ka juudi laste päästmise kohta Saksamaalt, Austriast ja Tšehhoslovakkiast Hollandisse, Belgiasse ja Prantsusmaale. Näiteks võib tuua 1000 Chateau de La Hille'i last, kes jõudsid Belgiasse.^[3][4] Üldiselt kasutatakse sõna "kindraltransport" siiski Ühendkuningriigi programmile viitamiseks.

World Jewish Relief (toona Central British Fund for German Jewry) loodi 1933. aastal, et toetada võimaluste piires juutide vajadusi nii Saksamaal kui Austrias. Paljude kindertransport'i kaudu Ühendkuningriiki saabunud laste kohta on organisatsioonil tänapäevani andmed säilinud. 

Ühelgi teisel riigil polnud Briti kindertransport'iga võrreldavat programmi. Ameerika Ühendriikides jõudis Wagneri-Rogersi projekt kongressi, kuid suure vastuseisu tõttu ei jõudnud see komiteest edasi.