Kildini saami keele kõnelejate ajalooline asuala on kaardil nr 8.
Kildini saami keel ehk kildini keel (Kildini saami Кӣллт са̄мь кӣлл, кӣлтса̄мь кӣлл Kīllt sām' kīll) on uurali keelkonnasaami rühma idasaami alarühma kuuluv keel.
Venemaa rahvaloendused annavad andmeid saami keelte (saami keele) kõnelejate kohta kokku. Peale Kildini saami keele kõneldakse Venemaal veel põhjasaami keelt, koltasaami keelt ja turjasaami keelt, kuid valdav osa saami keele kõnelejatest kõneleb Kildini saami keelt. Venemaa 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 787 saami keele valdajat. Elisabeth Schelleri andmetel 2007.–2008. aastast valdab Venemaal Kildini saami keelt mingil määral alla 700 inimese, neist üle 200 inimest valdab seda passiivselt hästi, kuid ei kasuta, ja arvatavasti alla 100 inimese kasutab seda aktiivselt igapäevaelus.
Kildini saami keelt kirjutati aastatel 1933–1937 ladina kirjas, kuni võimud andsid käsu kogu saamikeelne kirjavara hävitada.
Aastast 1982 kirjutatakse Kildini saami keelt uues kirillitsapõhises kirjas, mille lõi töörühm eesti foneetiku Arvo Eegi osalusel. Kildini saami keelseid lasteraamatuid on välja andnud ka Davvi Girji kirjastus.