Keelesugulus

Keelesugulus on mitme keele ühine algupära.^[1] Keeli, mis põlvnevad samas algkeelest, nimetatakse sugulaskeelteks.^[2] Sugulaskeeled omavahel moodustavad keelkonna, kus vajadusel on võimalik jaotada keeli allrühmadesse vastavalt sugulusastmele.^[3]

Keelesugulust iseloomustavad:

• mitme keele ühine algupära;
• põlvnemine ühest algkeelest;
• kuulumine samasse keelkonda või hõimkonda.^[2]

Sugulaskeeled sarnanevad sõnavara ja grammatilise ehituse poolest (nt lauseehitus).^[3] Tänapäeval on hakatud arenguloolise keelesuguluse ja nn keelepuu teooria kõrval tähtsustama ka keelekontaktide osa keelte arengus.^[2] Tartu Ülikooli 2018. aasta uuringus ilmnes, et Uurali keelte levik on osaliselt seotud inimeste levikuga, kuid keelesugulus ei pruugi tähendada geneetilist sugulust.^[4]